•  

Soomlasel õnnestus pildistada Läänemere kohal üliharuldasi "haldjavälke" (08.12.2013 13:34)



Timo Kantola
Foto: Leila Kantola

Pieksamäkelane Timo Kantola pildistas Läänemere kohal Soome esimesed fotod atmosfääri ja kosmose vahelisel piiril esinevatest välkudest, teatab Soome astronoomiahuviliste ühendus Ursa. Need eksootilised kõrgel asuvad välgud, nn. "haldjavälgud" on põhjapoolseimad, mida kunagi nähtud. Soome ilmateenistuse FMI teadlane Anti Mäkela seostas fotod äikesega Läänemerel. Fotod ja artikkel sellest nähtusest avalikkustati eile ilmunud ajakirjas "Tähdet ja avaruus".

Äikesega kaasnevad tavalised välgud on kõigile tuttavad. Need sähvatavad äikesepilvedes tavaliselt vähem kui kümne kilomeetri kõrgusel ja põhjustavad ka müristamist. Atmosfääris võib esineda aga ka haruldasemaid välguvorme.

Kaugel äikesepilvede ülaosas on mõnikord nähtud erilisi valgusnähtusi. Nende olemasolu selgus alles 1989. aastal, kui kõrgel sähvivaid välke USA-s fotografeeriti.

Antud välguvorm esineb 10 -100 kilomeetri kõrgusel ja kaasneb tavaliselt suurte äikesepilvede välkude kaasnähtusena, kui elektrilaengud tekivad äkiliselt suurel alal. Kõrged välgud jagunevad omakorda erilisteks liikideks. Inglise keeles  on need red sprites, blue jets, elves, Soomes on neile antud nimeks keijusalama, viuhkasalama, kajosalama ja seostuvad need haldjate ning vaimudega. 

 

Timo Kantola on harrastusastronoom Ursa "tulekerade" uurimusrühmast, kes peavad üleval automaatkaamerate võrku, kuhu talletatakse "tulekerade" ehk põlevate meteoriitide lennud.

9. oktoobril  filmisid Kantola kaamerad taevast terve öö ja saadud materjali läbi vaadates leidis ta tulekera asemel  kummalise valgusrõnga.  "Vaatasin arvutiekraanil kummalist valgusrõngast uuesti ja jäin seda suu lahti imetlema. Hetk hetkelt tundus nähtus aina tähelepanuväärsem," ütles Timo Kantola ajakirjale.

Kantola uuris öist pildimaterjali hoolikalt uuesti ning leidis väikesi valgusvihke teisestki kaadrist. Eriline valgus oli süttinud taevas valgusrõngaga samas suunas.

"Suurendasin kaadrit ja esialgu pildimüraks arvatud valgusvihk tõi meelde atmosfääri ülemise osa "haldjavälgud", sõnas Timo Kantola.

 

Tähdet ja avaruus / Timo Kantola, Ismo Luukkonen

Kõrgel tekkivaid välke on viimastel aastatel uuritud aktiivselt ja nende leidmiseks on korraldatud mitmeid rahvusvahelisi teadusuuringute projekte. Nähtuse lühike kestus ja valguse nõrkus teeb aga avastamise keeruliseks ning isegi automaatne filmimine pole lihtne. Võtteid õnnestub teha vaid öösiti. Soomes tehtavate vaatluste puhul on raskendavaks asjaoluks see, et enim äikest on suvel, mil ööd on liiga valgusküllased.

Soome- ja välismaa äikeseuurijate ning astronoomiahuviliste ühenduse URSA koostöös tunnistati Timo Kantola filmitu haruldaseks ülaatmosfääri välguvormiks.

Kõigepealt määras töörühma kuuluv matemaatik Esko Lyytinen  piltidelt välkude suunad ning kõrgused, Soome ilmateenistuse uurija Anti Mäkelä ühendas piltidel nähtu Läänemere põhjaosas liikunud äikesepilvede välkude asukohtadega. Professorid Martin Füllekrug (University of Bath) ja Yoav Yair (Open University of Israel) tõlgendasid nähtust ning kinnitasid selle põhjapoolseimaks kõrgeks välguvormiks. "USA äikeseuurijad olid hämmingus ja õnnitlesid Kantolat, ka Kanadas ning Alaskas pole vastava nähtuse kohta andmeid", ütles Antti Mäkelä.

""Tulekerakaamera" on jälginud taevast 3,5 aastat 24 tundi ööpäevas ja võtnud üles selle aja jooksul 2,8 miljardit videopilti. Ühele neist oli jäädvustunud keijusalama (sprite) ja teisele kajosalama (elf)", ütles Timo Kantola. "Järelikult saab rääkida haruldasest ja raskelt kätte tulnud pildistamisobjektist"

Kommenteerib Eesti äikeseuurija Sven-Erik Enno:

"Sprait algab paarikümne kilomeetri kõrguselt ja ulatub 90–100 km kõrgusele. Spraidid ei ilmu mitte igasuguste äikesepilvede, vaid eelkõige tohutute mõõtmetega tormisüsteemide kohale. Mõõtmetelt vähemalt kolmandiku Eesti-suuruste äikesemassiivide kohal võib neid näha keskmiselt kord viie minuti jooksul.
Põhiliselt Ameerikas tehtud uuringud näitavad, et hetk enne spraidi ilmumist sähvatab all olevas tormisüsteemis võimas positiivne pilv-maa välk. Praegu on teateid spraitide kohta tulnud kogu maailmast, välja arvatud Arktika ja Antarktika. "


Tähdet ja avaruus / Jarmo Moilanen

Eelmised artiklid:

Pilvenaeratus 19. septembril 2009 (21.09.2013)

Tuulevihin vee kohal (18.09.2013)

Müstilised kiired pärastlõunase Tiskre kohal (19.09.2013) Foto: Liina Viru Tähelepanelik vaatleja pildistas huvitavat ja esmapilgul müstilist nähtust. See on (optiline) nähtus nimega videvikuvastased kiired.

Ebaharilik ilmastikunähtus õhtuses taevas (29.07.2013) 29. juuli õhtul peale kella üheksat võis Harjumaal madalal läänetaevas umbes 20 minuti jooksul täheldada imelikku helendavat pilve. Nähtust pildistanud Jüri Kameniku sõnul oli ilmselt tegemist omalaadse halonähtusega, mil madal päike valgustas kiudpilvi horisondi lähedal.

Teisipäeval pildistati vesipüksi (24.07.2013) Reedel saabus nädala piltide galeriisse foto vesipüksist, pildistatud äikeselisel teisipäeval, 21. juulil Rohuküla ja Heltermaa vahel. Autor Kati Hoop.

Jaapanis sajab taevast konnakulleseid (26.06.2013) Konn juunipiltide galeriist Foto: Eve Chamkhi Alates juuni algusest on Jaapanis mitmel pool taevast sadanud konnakulleseid ning kalamaime, kirjutab Courier Mail.

Kevade väikesed imed (15.05.2013) Kolm päikest ringil Nähtud ja pildistatud 8. märtsil 2009 Tartu-Narva maantel Vedu kandis (u 12km Tartus välja). Foto: Andrus Tins Kevad oodatuima aastaajana on ikka ja alati toonud kaasa väikeseid (ilma)imesid. Toome esile mõningaid ahhetamapanevaid momente, mis tänu lahtiste silmadega looduses viibinud fotograafiahuvilistele ilm.ee galeriidesse pildilisel kujul jõudnud on.

Kevadine päike tegi imet (09.03.2013) Foto: Andrus Tins taevapiltide galeriist Tänu soojale kevadpäikesele on ilm.ee galeriidesse saabunud mitmeid imelisi fotosid.

Teist aastat järjest õitsevad lumekupud südatalvel (03.02.2009) Leili Valdmets Muhumaalt saatis juba teist aastat järjest keset talve õitseva lumekupu pildi. Mullu õnnestus tal pildistada õitselepuhkevat lille juba 18. jaanuaril, tänavu said lumekupud pildile 2. veebruaril.

Narva-Jõesuu rannas võib näha imelisi jääpalle (29.01.2013) Fotod: Natalia Buturlakina Narva-Jõesuu rannas oli laupäeval väga tugev mõõn, pühapäevaks olukord normaliseerus. Samal ajal tekkisid sinna imelised lihvitud jääpallid.

Loodus ei väsi üllatamast (14.01.2009) 14.01. Punased adoonised taluvad külma päris hästi, juba mitmendat talve näitavad nad õisi ka talvel.Foto: Leili Valdmetsjaanuaripiltide galeriist

Lumikellukesed löövad õitsemise algusega rekordeid (13.01.2009) Foto: Helen H.-M. Kui möödunud aastal tuli ilm.ee nädalapiltide galeriisse esimene õitsev lumikelluke "alles" 6. veebruaril, siis käesoleval aastal saime sellest kevadlillest esimese pildi looduskalender.ee vahendusel juba nüüd, jaanuari alguses. Pilt on tehtud 11. jaanuaril Tallinnas Harku järve lähedal.

Lisaks Tartumaale nähti halo ka Viljandis (05.01.2013) Kalamehed Viljandi järvel Foto: Janne Anne Vaata veel pilte Vastalanud aastal on tartlased on korraga kolme päikest ehk halo saanud imetleda lausa kahel korral. Ilm.ee galeriidesse on saabunud halopilte lisaks Tartule ka Otepäält ja Viljandist.

Tänavune Tartu trend - halo (05.01.2013) Halo Tartus 5. jaanuari hommikul Foto: Aavo Omann Autori kommentaar: Paistab, et rõngas tõusva päikese ümber ongi Tartu selle aasta trend! Tänane halo oli hoopis sõbralikum ja soojem, justkui kohtumine vana tuttavaga.

Taevane vaatemäng Tartus 3. jaanuaril (03.01.2013)

Lilled õitsesid veel aastavahetuselgi (02.01.2013)

Sinililled õitsevad jõuluajal? (22.12.2013)

Järjekordne sügisene ime: õitsev ülane (17.10.2013)

Tallinna lahest leitud delfiin on pärit Põhjamerest (24.09.2013)

Venemaal korjatakse teist maasika- ja sõstrasaaki (10.09.2008)

Tornaado eksis aadressiga (05.09.2013)

Raplamaal õitsevad kirsid teist aastat järjest augustikuus (28.08.2008)

Tallinnas õitseb sirel (12.08.2008)

Muhumaal õitseb terve õunapuu (08.08.2008)

Tuulispask Tallinnas 17. juunil (19.06.2013)

Hiina maavärisemist ennustasid ette konnad ja kummalised pilved (21.05.2013)

Välk tabas duši all olnud tüdrukut (13.05.2013)

Heinamaale tekkisid ringid (09.05.2013)

Paidet külastas tolmusaatan (24.04.2008)

Siinai kõrbetolm värvis Venemaa lume (27.03.2008)

San Antonios sadas mudavihma (20.03.2008)

Postimees lubab tsükleid (29.02.2008)

Veebruaris õitsevad sinililled (26.02.2008)

Ülitäpne ilmajaam Soomes (04.02.2008)

Muhumaal puhkevad õide lumekupud (21.01.2008)

Soe detsember tõi väikesi imesi (02.01.2008)

Austraalias sadas jääpalle (10.12.2007)

Käsmu tervitas detsembrit lilleõitega (01.12.2007)

Huvitavad kliimarekordid (27.11.2007)

Ilmalaul sai plaadile, sündis uus ilmalaul! (01.11.2007)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam