Lõunatsüklon (09.02.2010 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

Formaalselt, lõunatsüklon on tsüklonite liik, mille soe sektor on täidetud troopilise õhumassiga. Lõunatsükloneid võib defineerida või määratleda ka tekkekoha alusel või isegi välimuse järgi satpiltidel.
Satelliidipiltidel on neil sageli iseloomulik lehviku kuju või on väga võimas pilvemass, millel pole üldiselt mingit spiraali kuju. Meteoõpikutes öeldakse sageli, et lõunatsüklonid tekivad Vahemerel, Musta ja Kaspia mere piirkonnas. See pole päris õige - ka Kesk-Euroopas tekivad vahel lõunatsüklonid, kõik sõltub troopilise (või piisavalt sooja) õhumassi asukohast. Lõunatsüklonitele lähedased on edelatsüklonid, mis tekivad Biskaia lahe, Prantsusmaa jne kohal, neis on kombineeritud (ühendatud) lõuna-ja läänetsüklonite omadused ja eripärad.

Lõunatsüklonitel on suur soojavaru, mis tekitab rohket sadu, võimsaid pilvesüsteeme ja äikeseid - põhjus on selles, et mida soojem on õhk, seda enam suudab see niiskust endaga siduda ja tsüklonites õhk ju tõuseb. Niisiis troopilise õhumassi tõustes vabaneb palju varjatud soojusenergiat ja kondenseerub rohkelt niiskust, eriti kui õhumass juba on niiske. See ongi lõunatsüklonitega kaasaskäivate tavapärasest ehk võimsamate nähtuste põhjus - kus on palju energiat, seal ju saavad nähtused ka tugevamad olla.

Siiski ettevaatust: tavaliselt öeldakse, et lõunatsüklonid toovad kaasa rohke saju (kui mäletate 2008.a. novembri lumetormi - see oli lõunatsüklon) ja tugevad äikesed ning suure sooja. Tegelikult sõltub kõik sellest, kust meie suhtes möödub tsükloni kese. Lõunatsükloni ida-ja lõunaosas on soe õhumass ja äikesed, mujal enamasti jahe ja laussajune ilm. Niisiis, kui selle kese möödub Eestist ida poolt, on oodata jahedat ja sajust ilma, kui lääne poolt, siis väga lämbet/sooja/sula (sõltuvalt aastaajast) ja muutlikku ilma.

Lõunatsükloni võimalikku lähenemist saab ennustada ilmakaardilt, kui isobaarid paiknevad meridionaalselt (pikemalt on sellest juttu siin: Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada III).

Kui on soov ennustada selle järgi, mis väljas toimub, siis saab soovitada vaid tuule jälgimist - enne lõunatsüklonit pöördub tuul järsult ja hakkab puhuma idast või kirdest, kuid mitte alati. Pilvede poolelt võib öelda, et taevas hakkab kattuma üha tihenevate kiud-ja kiudkihtpilvedega, kuid sama juhtub ka lääne-või edelatsükloni või nendega seotud sooja frondi eel, nii et tarvis on toodud näpunäited sünteesida (vaadelda koos ja siis järeldada), et midagi lõunatsükloni kohta ennustada.

Olgu toodud lõunatsüklonite näide kahe ilmakaardi varal. Nooled näitavad rõhkkondade liikumissuunda, pikkused liikumise kiirust, kahe otsaga nool väheliikuvust. See ilmakaart on 1. veebruari 2010. a. kohta. Lõunatsüklon on tekkinud Musta mere lähedal ja liigub loodesse, otse üle Eesti. Kaasa tõi see 5-17 cm lund (tuul väga tugev polnud, sest õhurõhugradent oli väikesevõitu) ja soojema õhu, kuid mitte sula. Paneme veel tähele, et isobaarid (peened mustad jooned) on paigutunud põhja-lõunasuunaliselt (meridionaalselt) või loodest kagusse, mis määrab ka tsükloni liikumssuuna:

Täpselt ööpäev hiljem, 2. veebruari hommikuks on lõunatsüklon kiiresti Soome kohale liikunud. Põhja poole on kerkimas veel kaks väikest lõunatsüklonit, olles ühendatud nabanööride ehk frontidega, kuid need liikusid Eestist ida poolt mööda (tuues lund, kuid mitte sula), jättes hiljem järele frontaaltsooni, mis eraldas suhteliselt sooja õhku Eestis (ja lääne pool) Venemaa lääealadel tekkinud külmast kõrgrõhkkonnast:

Allikas: EMHI (http://www.emhi.ee/?ide=19,252)