Ilm 8. mail 2010 - kahe Eesti päev (09.05.2010 13:25)
Autor: Jüri Kamenik
Lühiülevaade, milline oli ilm 8. mail Eestis ja lähiümbruses.
8. mai lõuna Lagujas. Sooja on juba üle 23 kraadi ja arenema hakkavad rünkpilved, on näha läätsekujulisi pilvi
Läänemerele jõudis 7. mail tsüklon, mille idaservas jõudis väga soe ja niiske õhk Eestini. Juba 7. mai õhtul oli Lõuna-Eestis soe õhumass kohal, kuid pilves ilma ja õhtu tõttu ei andnud see endast kuigi palju tunda. Küll võis aga märgata suurt tuulesuuna nihet – alumised pilved liikusid läände või edelasse, kuid ülemised põhja. Maapinna lähedal puhus ida-kirde tuul. Põhja-Eestis jäi pilves ja külm ilm püsimai, sest soe front ei jõudnud Eestist oluliselt kaugemale. Kuigi soe õhumass oli ka sinna jõudnud, ei ulatunud see maapinnani, sest tavaliselt on vajalik frondi teatud eemaldumine, et taevas selgineks ja maapinna lähedal vastav muutus toimuks. 8. mai öösel oli äikest Liivi lahel ja kohati saartel.
Põhja-Eestis ja saartel jätkus pilves ja jahe ilm (maksimum 5-9 kraadi), kuid Lõuna-Eestis oli kohati ilm täiesti selge ning temperatuur hakkas väga kiiresti tõusma ja juba kella10-11-ks jõudis mõnel pool 20 soojakraadini (maksimum 26 kraadi). Taevasse tekkisid Ac castellanused ning Lätist liikus Eestisse üks pilvemass, mis pakkus mõõdukat või tugevat vihma, kuid mitte äikest ja lisas õhku niiskust.
Tsüklon oli selleks ajaks jõudnud saarte kohale ja liikus põhja-kirde suunas. Eesti jäi just sooja sektorisse, edelast oli saabumas külm front. Sellisted tingimusted olid soodsad äikesepilvede arenguks, sest lisaks frondi survele oli piisavalt soojust ja niiskust.
8. mai esimene äikesepilv Viljandimaal
Rünkpilvede areng algas keskpäeval. Need olid segunenud kõrgrünkpilvedega. Kagu-Eestis võis märgata rünkade kiiret arengut, kuid siis see aeglustus või isegi peatus, sest õhk muutus kuivemaks. Pilvede kiire areng algas Lätis ning Viljandimaal, kus oli rohkem niiskust. Seal tekkis ilmselt ka päeva esimene äikesepilv.
Tõusvate õhuvoolude surve on rünkpilvele mütsi tekitanud
Märgata võis, et pilved tekkisid reana. Lätis aga tekkis mitu kollet, mis tasapisi ühinesid ja liikusid Eestisse. Esimene tõsisem äike jõudis Abja-Paluoja ja Karksi-Nuia kanti ja liikus edasi Viljandi suunas. Samal ajal oli äikesepilvi tekkinud ka mujal, neist suuremad Tartumaal. Need suured kolded andsid üksteisele niiskust, mistõttu lõpuks ühinesid ja liikusid Jõgevamaale ja lõpuks Kirde-Eestisse ja sealt Soome lahele. Õhtupoolikul tekkis laialdasi äikesepilvi ka Lääne-Venemaal, mis liikusid samuti põhja. Tugeva vihma tõttu tekkisid kohati äkküleujutused, mõnel pool sadas rahet või lõi välk sisse (vt näiteks http://www.epl.ee/artikkel/576369). Tänud kõigile, kes äikeseteateid edastasid!
Võimas äikesepilv Lätis.
Äikesepilve serv Holstre kohal
Tarmo Tanilsoo fotod
Õhtuks ilm rahunes, kuigi Lätis arenes veel mõni väga tugev äikesepilv. Need liikusid kiiresti põhja ja jõudsid Lõuna-Eestisse juba pimeda ajal. Torm ja välgutegevus oli selleks ajaks haripunktis, kuid hääbus edaspidi ning näiteks Tartumaale tõid pilved kaasa vaid vihma.
Tartu Ülikooli doktorandil S.-E. Ennol õnnestus selle äikese kohta infot hankida: "Rääksin eile (12. mail) ühe kaastudengiga, kes oli Mõnistes tollel õhtul, see on siis Eesti täielik lõunatipp, mida see torm esimesena tabas. Seal oli ikka niisugune möll olnud, et terve eelmise suve jooksul mitte midagi võrreldavat ei esinenud. Ja üldse nagu kõige võimsam äike maikuus, mida see inimene mäletas. Pidev välkude valgus, paduvihm ja selline tuul, et oli tunne, et viib katuse pealt. Ja murdis ka puuoksi." Ka EMHI radaril (http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1) oli äikesepilve piirile jõudes selle radarikaja punane ehk sajuhulk umbes 200 mm/h, mis on vägagi muljetavaldav (tavaliselt on äikese ajal sajuhulk 10-80 mm/h)!
Täna-homme on ilm suhteliselt jahe, kus ta eile oli soe, kuid nädala jooksul saab suveilm hoo sisse ja ilmselt jõuab soe ilm lõpuks ka põhjarannikuni. Samuti on jälle väga tõenäoliselt äikest oodata, seda siis nädala keskel ja teisel poolel.
Sellist ilma arengut võis juba vähemalt nädal aega ette aimata, sest palju abi äikese tekkimisvõimaluse osas pakuvad CAPE ja LI kaardid, loe: Äikese- ja konvektsiooniindeksid.
Äikese saabumine Karksi-Nuia kohale:
