Ametlikes prognoosides on mainitud tornaadode ehk keeristormide võimalus juuli viimastel päevadel: „Laupäeva õhtuks jõuab Lõuna-Euroopast Eestisse troopiline õhumass, mis jääb kohale ka pühapäevaks ja esmaspäevaks.
Laupäeva õhtust kuni teisipäevani on oodata tugevaid äikeseid, millega võivad kaasneda tugev vihm, rahe ja ägedad tuulepuhangud, võimalik on trombide teke. JÄLGIGE JOOKSVAID HOIATUSI EMHI KODULEHEKÜLJEL! “ – EMHI
Kuivõrd on see prognoos põhjendatud ja kas saab juba midagi öelda, mis võib tegelikult juhtuda? Kohe tuleb öelda seda, et täna on alles 26. juuli ja 29. juulini on paar päeva aega, mistõttu selline prognoos on igal juhul oletuslik.
I etapp. Tundub, et sündmused said alguse juba 19.-20. juulil, kui Gröönimaa lõunatippu jõudis süvenev tsüklon. 22. juuliks jõudis see tsüklon Islandi lähedale, kusjuures keskmes langes õhurõhk 970 hPa-ni, mis teeb sellest praeguse aastaaja kohta ebatavaliselt intensiivse tsükloni. See haaras Assooride piirkonnas kaasa väga sooja õhumassi, mis jõudis peaaegu Fääri saarteni ja et sellest kujunes tsükloni lõunaservas väga suur meridionaalne temperatuurigradient, siis tekkis hästijälgitav polaarfront ja sellega seotud jugavool, transportides sooja õhku põhja ja ida poole, mis jõudis nii viimaks Skandinaaviani ja muuhulgas Eestini. Sellest ka viimaste päevade soe suvine ilm. Samal ajal täitus Lääne- ja Kesk-Euroopa väga sooja õhumassiga.
II etapp. Praeguseks on see tsüklon juba peaaegu kadunud (täitub Teravmägedel). Samal ajal on Euroopas tekkimas meridionaalne tsirkulatsioon, st õhuvool lõunast põhja. See võimaldab eriti soojal ja niiskel õhumassil lõpuks Eestisse jõuda. Õhumassi kohalejõudmist toetab ka praegu alles tekkiv kõrgrõhkkond, mis liigub nädalavahetuseks Venemaale. Selle lääneservas on õhuvool lõunast. Suures plaanis on näha, et läänevool deformeerub (Rossby lained), mille tagajärjel siis tekibki meridionaalne tsirkulatsioon.
Järgmine etapp sündmuste arengus on konkreetse sünoptilise situatsiooni väljakujunemine Läänemere regioonis. Potentsiaalselt kõige ohtlikum olukord on siis, kui vastasseisu satuvad troopiline ja polaarne õhumass, kusjuures suurimat vastasseisu võimaldab selline variant, kui Läänemere kohale tekib meridionaalselt paiknev frontaaltsoon. Sellisel juhul jääb Baltikum kuumale ja niiskele poole, kus võivad kiiresti areneda nii õhumassisisesed kui frontaalsed äikesed, kusjuures rünksajupilvede kogumikud võivad katta kümneid tuhandeid ruutkilomeetreid.
16.7.2001 ja 29.7.2012 ilmakaartide (500 hPa geopotentsiaal ja 500-1000 hPa kihi paksus) võrdlus. Pane tähele sarnasust punase ringi sees!
Allikas: http://www.wetter3.de/Archiv/
Tornaadod võivad olla mesotsüklonaalsed või mittemesotsüklonaalsed. Kõik viimastel nädalatel nähtud vesipüksid ja maapüksid (landspout) on mittemesotsüklonaalsed ega kujuta harilikult mingit suurt ohtu. Ohtlikud ja suuri purustusi tekitavad tornaadod on seotud mesotsükloniga. See on rünksajupilvedes tsüklonaalselt pöörleva õhu sammas, mille läbimõõt on tavaliselt 2-10 km. Tavaliselt on mesotsüklonit sisaldavad rünksajupilved (ülielemendilised rünksajupilved, inglise keeles supercell ) eriti kõrged, tipud võivad ulatuda 12-18 km kõrgusele ja läbistada isegi tropopausi, kuid võivad olla ka vaid 5-6 km kõrguste tippudega (low-topped supercell ehk madalatipulised ülielemendilised rünksajupilved), viimase variandiga oli arvatavasti tegu 15.6.2004 a tornaado puhul, vt http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=5. Seevastu 2001. a. juuli keskel oli tegu esimese variandiga ja Läänemere kohal paiknes meridionaalne frontaaltsoon, https://ilm.ee/kola/pildid/jyri/2001.a_2ikesed.pdf
Mis siis ikkagi tegelikult võib tulla? Praegune olukord areneb üsna kindlalt selles suunas, et Läänemere kohale tekib nimetatud frontaaltsoon ja õhumasside vastasseis on eriti suur (sarnasus 2001. a., vaata ilmakaarte!), kuid arengud võivad muutuda ja võib juhtuda, et tekib tsüklon, mis viib suure sooja ja ohtliku ilma põhjustava õhumassi kiiresti idapiiri taha. Siiski on viimastel päevadel teist, ohutumat varianti, arengud üha vähem toetamas.
Kui vaadata mudelite pakutavaid konvektsiooniindekseid, siis eriti muljetavaldav on see, et öisel ajal on need Eesti kohal peaaegu sama kõrged kui päeval. Harilikult on öisel ajal konvektiivne aktiivsus siiski hulga väiksem kui päeval või õhtul. Ometigi, kui on asjasse segatud intensiivsed ja konvektsiooni toetavad protsessid (sooja niiske õhu advektsioon, jugavool, frondid jne), siis ei pruugi päeval ja ööl väga vahet olla. Oli ju 7.-8. juulil tugevaim äike just 7. juuli öösel Läänemerel, kust see liikus saarte kohale, toetamas soe front ja sooja niiske õhu advektsioon.
Eelmised olukorrad on näidanud, et millal ja kust täpselt kõik alguse võib saada, ei pruugi viimase hetkeni selguda. Täiesti võimalik, et konvektiivne aktiivsus algab juba laupäeval, aga samahästi võib see tulla ka pühapäeval või üldsegi öösel.
Väga kõrgele ulatuvate tippudega (üle 12 km) rünksajupilvedega kaasnevad põhilised ohud on paduvihmad (äkktulvad), eriti kõrge välgusagedus (tõsi küll, välgud võivad olla valdavalt pilvesisesed, nagu 8. augusti pagikuninga ajal), tugevad pagid (25-30 m/s ja enamgi) ja ohtlik rahe (läbimõõt 2 cm või enam).
16.-18. juuli on Eestit laastanud äikeste aastapäev! (16.07.2012)
4. juulil on suure, Keila kiriku lõhkunud suvetormi aastapäev! (03.07.2012) 8.august Püünsi küla ViimsisFoto: Kristi Asi Sündmused tavalisele vaatlejale Loode-Eestis nägid välja järgmised. Hommikul oli ilusa ilmaga ja nõrga lõuna- või kagutuulega. Temperatuur tõusis aeglaselt 25°-ni. Tasapisi hakkas taevas vinesse minema. Keskpäevaks oli vine muutunud õrnaks kiudpilvelooriks, mis üha tihenes lõuna ja edela poolt. Tekkis arvamine, et võib tulla äikest.
Et mis homme tuleb või ei tule (18.06.2012) 18. juuni ennelõunane satelliidipilt. Taani on jõudnud tohutu äikesekolle, kuid see on hajumas. Allikas: Sat24.com
Rannailma asemel rajuilm ja kuidas see kujunes (18.06.2012) Sooja frondi pilved 17. juuni hommikul Tallinnas 16. juunil jõudis Eestini Suurbritannia kohal oleva läänetsükloni serv ja sellega seotud jugavool. See tõi kaasa vihmahood, äikese Rakvere lähedal ja karmid mamma pilvemaastikud. Tsükloni soe sektor ulatus napilt Eestini.
Merel olev udu viitab sealsetele rahulikele ja stabiilsetele tingimustele. Udu 13. juunil rannikualadel (14.06.2012) 13. juuni udu PiritalFoto: Jüri Kamenik Küllap paljud inimesed kogesid 13. juunil eriti tihedat udu just rannikualadel ja paljud panid tähele, et see oli mingid mõttes iseäralik – hästi madal, tihe, tume, meenutades kangesti tulekahjusuitsu.
Silmapaistev pagijoon 30.5.2012 Lääne-Venemaal (01.06.2012) 30. mail arenes Lääne-Venemaal üpriski silmapaistev ebapüsivuse ehk pagijoon* intensiivsete äikestega. Järgnevalt tutvustan lühidalt selle põhjuseid ja arengukäiku.
23. märtsil tähistati maailma meteoroloogiapäeva (20.04.2012) Jaan Saar ütleb avasõnadAutori fotodEesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis on saanud traditsiooniks tähistada maailma meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga, sest neid peetakse juba 1994. aastast alates.
Inversioon! (30.01.2012) Üsna sageli võib märgata, eriti sügisesel ja talvisel ajal, et taevas on ühtlaselt hall vaatamata kõrgele õhurõhule, tuul puudub või on nõrk ning ilm on kas sademeteta või vahel harva sajab lumekübemeid või uduvihma. Sellisel juhul on suure tõenäosusega tekkinud inversioonikiht. Uurime lähemalt, millega on tegemist ja kas see võib ka ebameeldivusi tekitada.
Lumi tänavu ja mullu (29.12.2011) Küllap kõik mäletavad, kui palju oli lund eelmisel kahel talvel. Kontrastina ei ole käesoleval talvel seda üldse. Mõned üksikud kerge lumega päevad ei muuda üldpilti.
Üks torm järgneb teisele - praegu on aktuaalsed tsüklonite seeriad (26.12.2011) Väga huvitavaks nähtuseks parasvöötmes on tsüklonite seeriad, mis tekivad peamiselt külmal poolaastal ja sagedamini ning selgemalt on väljendunud ookeanide kohal.
Talv on ukse ees! (07.12.2011) Pildistatud 5.12.11 Raplamaal, õhtuks kella 20.30 oligi näha äikese välgutamist. Foto: Kersti Kaiv Järjest sagedasemad lörtsisajud näitavad seda, et talv on algamas ja hilissügis on lõppemas. Kui päris täpne olla, siis on praeguseks juba hilissügis lõppenud ja alanud on eeltalv.
8. augusti palavusest ja äikesetormidest (09.08.2011) 8. august oli veel üks palav päev ja Eestit väisas õhtul märkimisväärne äikesetorm.
Ilm võib lähipäevil üllatusi pakkuda (29.06.2011) Juba täna üllatas ilm Lõuna-Eestis suure jahedusega (15˚...17˚C), mille põhjuseks oli lisanduv niiskus öö jooksul, mistõttu tekkisid madalad pilved ja niiskus soosis nende püsimist päevalgi.
Suur soe tuleb Lääne-Euroopast Eestisse (27.06.2011) Üle pika aja on Lääne-Euroopas jälle väga soe. Peamiselt Saksamaa lääneosa kohta kehtivad kuumahoiatused, sooja võib-olla üle 40˚C , ka Met Office on Suurbritannia kohta andnud kuumahoiatuse, sest Suurbritannias peetakse kuni 32˚C võimalikuks.
Millised pilved toovad äikest? (16.06.2011)
Kevadine soojus teeb uperpalle (27.05.2011) 20.05.2011 Rannahooaeg on avatudFoto: Eve Chamkhi Aktiivne tsüklonaalne tegevus ja advektsioon on keskmistele laiustele väga iseloomulik.
Miks pilved on altpoolt tasased? (19.04.2011) Foto "Pilvejaht 2010" galeriist: Viiu Härm Rummo Küsimus ja vastus ilm.ee Fecebook'i lehelt.Küsimus : "Miks pilved on enamasti maa poolt tasased, aga ülevalt enamasti kühmilkud?"
Kas see talv ei saagi otsa? (30.03.2011) Paastumaarjapäeval 2011 oli tugev lumesadu ja müristas Põltsamaa lähistel.Foto: Eve Kõrts Talve lõpp 2011. aastal ja näiteid prognoosidest.Arvatakse, et praegune talv on veninud pikale. Jah, kaua on see kestnud ja keskmine õhutemperatuur on praegu kuni 7 kraadi pikaajalisest madalam, kuid selliseid anomaaliaid on varemgi ette tulnud ja midagi erakordset selles siiski pole. Eesti kliimas võib-olla märts nii kevad- kui ka talvekuu.
Kuidas tekib äike? (30.01.2011)
Jüri Kamenik 2010. aasta äärmuslikust ilmast (31.12.2010) 2010. aasta ilmastiku kokkuvõte.
Kas talv tuleb jälle külm ja idast? (16.12.2010) Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt" "Kas on loota, et sel aastal Eestis domineerinud ida-lääne suunalised õhuvoolud jätkuvad ka järgneval aastal, või on see pigem erand mis sel aastal toimunud on? Kui ma olen õigesti aru saanud, siis idast läände suunduvad õhuvoolud põhjustavad meil kuuma suve ja külma lumerohket talve, samas läänest itta suunduvad õhuvoolud aga aastaringset niisket sademeterohket ilma."
Kuidas tsüklonid ja antitsüklonid omale nime saavad (09.12.2010)
Külm õhk tuleb meile lõunast, soe aga põhjast! (02.12.2010) Õhutemperatuur Põhja-Euroopas 2. detsembri hommikul.Allikas: intellicast.com Enamuses Eestist oli 2. detsembri öö pilves ja ilm üsna leebe, kuid Kagu-Eestis oli selgem ja külma rohkem kui 10°C. Külmem õhumass asub praegu Eestist lõuna pool (vaata allolevat ilmakaarti), mis tingib külmema ilma. Soe õhk aga saabus suurtelt põhjalaiustelt, näiteks Lapimaa põhjaosas oli temperatuur üle null kraadi.
Miks ilmateated erinevad? Ilmaprognoosid ja Eesti ilmastiku ebareeglipärasus (02.12.2010) Foto: Signe Nõmmik Ilmaprognoosimine on midagi, mis toimib hästi stabiilse ilmastiku korral. Stabiilne ilmastik võib tähendada ka näiteks Lääne-Euroopa konkreetsemaid sadusid või Kesk-Aafrika tüüpilisi pärastlõunaseid äikesetorme, aga mitte Eesti niinimetatud tibutamist ja ühel päeval soojemat, teisel külmemat jne ilmastikku. Võib öelda, et Eesti ilma ja ilmastiku omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus.
Lõunatsüklon toob vihma, lörtsi, lund (23.11.2010) Lõuna-Euroopast liigub väga kiiresti põhja poole aktiivse lõunatsükloniga seotud pilvemass, mis toob tänasest Eestisse mõõduka või tugeva saju. Tsükloniga seotud pilvemass on selline nagu juuresoleval satelliidipildil, kusjuures tugevaim sadu on kõige heledamates pilveosades.
Huvitav pilvemaastik varjuga (10.11.2010) Pildistatud 8.septembril 2010 aastal Järvamaal Ussisoo kandis. Foto: Jarek Jõepera Huviline saatis ilusa ja efektse foto.
Veelkord talvisest äikesest (23.10.2010) Kirdesse lahkuv äikesepilv Tallinnast vaadatuna 23. oktoobri öösel.Autori foto
Aktiivne osatsüklon ja erakordne äikeseöö 22.-23. oktoobril (23.10.2010) 22. oktoober tõi Eestisse nii lund, lörtsi kui vihma ja isegi äikest. Järgnevalt sellest lähemalt. Kui keegi märkas veel äikest, siis võib jagada oma kogemusi kommentaarides!
Kuidas õhurõhk enesetunnet mõjutab? (31.08.2010) baromeeter-termomeeter ilm.ee kogust Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt":
Keeristorm? Tornaado? Tromb? Vesipüks? (13.08.2010) Mida mõista keeristormi ja tema sugulaste all? Kas tegemist on rangelt võttes ühtse nähtusega või on siiski reaalselt olemas ka keeristormide (või keeristuulte?) liigid?
Satelliidipildid derecho arengust II (09.08.2010)
Üle Eesti on liikumas tugevate äikeste vöönd! (08.08.2010) Läti radar See tekkis juba Leedu-Valgeneve kohal, on jõudnud üle Läti Lõuna-Eestisse ja liigub sealt kiiresti põhja-loode suunas.
Üks erakordselt kuum päev selja taga, teine veel ees! (07.08.2010)
Äikesekuninga visiit (26.07.2010) 26. juuli varahommik pakkus tugevat äikest ja erakordseid vaatepilte!
Satelliidipildid äikesekuninga arengust (26.07.2010)
Kuuma õhumassi pealetung (25.07.2010) 23.-24. juuli oli kuuma õhumassi pealetung ning 24. juulil järjekordne kahe Eesti päev.
4. juulil on tugevate äikesetormide ja võimaliku Keila tornaado aastapäev! (04.07.2010) Möödub kaheksa aastat tugevatest äikesetormidest ja Keila trombist.
Pilvemaastikud 25. juunil ja väike ilma kokkuvõte (26.06.2010) Satelliidipilt 25. juuni õhtul. 25. juunil jõudis kagust ja idast Eestini väga soe ja niiske õhumass, mille mõjuala piirdus enamasti vaid Eesti idapoolse osaga. Lääne-Eestis oli jahe ja sadas vihma. Erinevate omadustega õhumassi tõttu võis arvata, et vähemalt Ida-ja Lõuna-Eestis tuleb võrdlemisi palju äikest. Äikest tuligi, kuid see vöönd jäi napilt idapiiri taha. Võimsad äikesepilvedemassiivid on ülalolevat satelliidipildil selgesti nähtavad ja need paistsid õhtupoolikul ka Eestisse, kuid üks neist, mis tekkis Ida-Läti kohal, riivas Venemaale jõudes ka Eesti äärmist ida-ja kagunurka.
Kas tammepuu tõmbab välku ligi? (15.05.2010) Kaks korragaPildistatud 13.05.2010 kell 20:37 Audrus.Foto: Avo Soidla Tänavune mai keskpaik üllatab lisaks pikalt kestvale soojalainele ka pikka aega kestva äikesevõimalusega. Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt".
Ilm 8. mail 2010 - kahe Eesti päev (09.05.2010) Lühiülevaade, milline oli ilm 8. mail Eestis ja lähiümbruses: Põhja-Eestis ja saartel jätkus pilves ja jahe ilm (maksimum 5-9 kraadi), kuid Lõuna-Eestis oli kohati ilm täiesti selge ning temperatuur hakkas väga kiiresti tõusma ja juba kella10-11-ks jõudis mõnel pool 20. soojakraadini (maksimum 26 kraadi).
