•  

Suvi paugutab täie rauaga! (20.07.2018 06:15)

Autor: Jüri Kamenik


Loojang rabas. 17.07. Koigi raba. Foto: Kalmer Saar

Praeguste kuumade ja niiskete ilmadega tasub mõelda tajutavale temperatuurile ja kuumaindeksile. Toimetusele saadeti kiri: 
Kui on külmakraadid, siis saan aru sellest, et tajutav temperatuur on teinekord külmem, aga praegu kuumade ilmadega ei ole sugugi loogiline, et näidatakse temperatuuriks nt 28 kraadi ja tajutav temperatuur justkui sama. Midagi on selles asjas mäda, mis vajab selgitamist.
Täpsustuseks, et termin on miinuskraadid ehk õhutemperatuur madalam kui 0 °C. Järgmiseks, mida murekohast ja segadusest arvata? Kui vaadata siit http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/, siis ei ole tajutav temperatuur enamasti sama, vaid madalam, sest õhk liigub ehk on tuul, mis mõjub jahutavalt.
Kui õhk on soojem, kui kehatemperatuur, siis tõstab tuul tajutava temperatuuri kõrgemaks tegelikust (saunas peale puhudes on kuumem). Vahel võib tajutav temperatuur olla tegelikuga võrdne, kui on tuulevaikus ja väga niiske õhk, päike paistab, samas on ka võimalik, et tajutav temperatuur on tegelikust kõrgem (kuigi kehatemperatuurist märksa jahedam).
Mida teadusuuringud ütlevad? Tegelikult koosneb "tajutav temperatuur" kahest eri nähtusest – tuulekülmast ja kuumaindeksist. Kui tajutava temperatuuri väärtus on mõõdetud temperatuurist kõrgem, siis tuleks kasutada sõna kuumaindeks (heat index).  Kuumaindeksit mõjutab ühe komponendina suhteline õhuniiskus: kõrgem õhuniiskus muudab temperatuuri raskemini talutavaks
Taluvuse piir oleneb inimese vanusest ja tervislikust seisundist, kuid arvatakse, et pikaajaline üle 29-kraadine kuum ei mõju (Põhjamaa) inimeste tervisele hästi. Talvisel ajal tasub aga tähelepanu pöörata teisele tajutava temperatuuri komponendile, nimelt tuulekülmale.
Tuulekülma temperatuur on mõõdetud temperatuurist alati madalam. Nagu nimetuski ütleb, arvestab tuulekülm tuule jahutava mõjuga. Nii kuumaindeks kui tuulekülm on Põhja-Ameerika päritolu terminid.

Tänane päev toob raske  lämbuse ja mitmele poole pikse: muutliku pilvisusega ilm, sajab hoovihma ja mitmel pool on äikest, võimalikud tugevad sajuhood ja rahe. Puhub kirde- ja põhjatuul 2–8 m/s, äikese ajal on tugevamaid tuulepuhanguid. Õhutemperatuur on 23...28 °C, sajuhoogude all langeb 20 °C ümbrusse. Ilmateenistus andis koguni hoiatuse: 20.07. hommikul arenevad Kirde-Eestis hoovihma- ja äikesepilved. Intensiivsete sajupilvede vöönd levib lääne poole. Päeva jooksul suureneb äikesevõimalus kõikjal. Sadu on kohati tugev, võib sadada rahet, äikesepilvede all on tuulepuhangud üle 20 m/s.
Pühapäeval (22.07.) eemaldub madalrõhkkond vööndina Eesti idapiiri taha ja üle 50% on vihma ja äikese tõenäosus veel Ida-Eestis. Tuul on läänekaartest ja öösel nõrk, kuid äikese korral on tugevate tuulepuhangute oht, päeval läänekaartetuul veidi tugevneb. Õhutemperatuur on öösel 15...20, päeval 22...29 °C.
Esmaspäevaks (23.07.) jääb madalrõhuvöönd Eesti idapiiri lähistele ja vihmahoogude võimalus Ida-Eestis on 50%, lääne pool väiksem. Puhub nõrk põhjakaarte-, saartel läänekaartetuul. Õhutemperatuur on öösel 13...18, päeval 24...30 °C.
Teisipäeval (24.07.) tuleb Skandinaaviast kõrgema rõhuga vöönd Läänemere äärde. Samal ajal ida-kagu pool püsib madalrõhuvöönd. Kahe rõhuala piirimail on mõne üksiku vihmahoo võimalus (tõenäosus ~25%, Kagu-Eestis ~50%). Õhutemperatuur on öösel 13...19, päeval 24...30 °C.
Kolmapäeval (25.07.) läheb madalrõhkkonna serv tagasi ja põhja poolt tugevneb kõrgrõhkkond. Hoovihma võimalus on ~25%, üksikutes kohtades kõrgem (~50%). Puhub nõrk idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel 15...20, päeval 23...30 °C.
Meeletu kuumus ei anna alla!

Eelmised artiklid:

Juuli on suvesüda (13.07.2018) Juuli Horisondis on  ilmumas lugu  "Ohtlik äike", mille juhtkiri: Kuna juuli on Eestis suvesüda ja reeglina kõige äikeselisem kuu, siis räägime äikesest ja selle mõjust inimestele. Uurime lähemalt „leebete“ ja „kurjade“ äikeste olemust, et paremini  mõista nende põhjustatud traumade ja surmade tagamaid. Helkivad ööpilved. 12.07. Muhu. Foto: Kalmer Saar

Suvi on viimaks käes (06.07.2018) Suvi on viimaks käes ja süveneb. 29.06.2018 Kesk-Eesti. Foto: Eve Kõrts

Suvi saab jälle otsa (29.06.2018) Kuum antitsüklon ei jää püsima, vaid asendub 29. juunil jaheda ja kuiva õhumassiga. Õhumasside muutumine ja asendumine ei pruugi olulist sadu kaasa tuua (suurima tõenäosusega idaservas, kus vihma võimalus ~50%, kuid sajuhulk pole arvatavasti kuigi suur). Päikesetõusu udu. 26.06.2018 Kesk-Eesti. Foto: Eve Kõrts  

Suvi hakkab jälle otsa saama ... vist (15.06.2018) Padusuvi, kuigi külmade öödega, on kestnud pea lõputult. Öeldakse, et eestlane igatseb põuda ehk permanentset rannailma. Samas sellisel soovil, kui see täitub, võivad olla tobedad tagajärjed.  Pilvelained. 14.06.2018 Kesk-Eesti. Foto: Eve Kõrts

Eelsuvest saab tasapisi pärissuvi (08.06.2018) Keskmise õhutemperatuuri järgi on enam kui kuu aega juba suvi, samas külmad ja hallased ööd viitavad kevadele. Siiski näib, et tõeline suvi on algamas, sest öökülmaoht väheneb ja ööd muutuvad püsivamalt soojaks. Loojanguvärvid. Foto: Koidula Klimann

Suvi saab läbi (01.06.2018) Juba kuu aega püsinud suvi ähvardab mõneks ajaks läbi saada. Rõõmsamad uudised ikka: http://ilmjainimesed.blogspot.com. Harilaid. 28.05. Foto: Kalmer Saar

Ikka veel suvi (25.05.2018)  Foto: Eve Kõrts Kuigi pärast suurt kuumust ehmatas öökülm koguni kahel järjestikusel ööl, on ilm taas soojemaks muutunud. Nii oli nädala alguses Läänemere lõunaosa kohal kõrgrõhuala ja ilm oli koguni selge.

Suvi ei anna veel alla (18.05.2018) Einar Laretei. Varahommikused pilved 15. mail Pääskülas.

Suvised ilmad kestavad (11.05.2018) Suvi ei anna veel alla. Loojang. 7.05. Saaremaa, Karala. Foto: Kalmer Saar

Ees ootab suviselt soe põud!? (03.05.2018) Paistab, et pööratakse uus ilmalehekülg: tugevneb antitsüklon, mis toob pikemaks ajaks kuivad ja soojad ilmad. Taevane vaatemäng. 1.05.2018 Kesk-Eesti. Foto: Eve Kõrts

Nii päikest kui äikest (27.04.2018) Foto: Koidula Kliimann Senine aprill on üllatanud äikeselisusega, sest eile oli Eestis juba 4. äikesepäev (tavaliselt aprillis veel ei ole äikest). Sarnaselt äikeseline aprill meenub veel 2008. ja 2015. a. Kuidas siis nii palju äikest?

Viimaks kevadsoe (13.04.2018) Kõik kuhugi teel. 08.04.2018 Järvamaa. Foto: Evelin Nummert Nädal algas rekordpalava ilmaga, sest õhutemperatuur tõusis 18...23, vaid meretuulega rannikul jäi 10 °C piiresse. See tekitas kohe suuri lootusi suve osas – loodetavasti tähendab selline palav aprilliilm sooja ja ilusat suve. Selles mõttes tüüpiline aprill!

Kevad on käes (05.04.2018) Vaatamata alanud kevadele ei saa veel mõningaid lumesadusid välistada, kuid pikemat külma ei paista, nagu juhtus mullu. Kairo Kiitsak‎. Veidi haruldasem 9-kraadine haloring (keskosas õrnalt) koos seda ümbritseva suure 22-kraadise haloga Lääne-Virumaal Simunas 1.04.2018.

200. ilmajutt: talv veel kestab ega anna alla (30.03.2018) Talvine, kuid kevadmärkidega nädal, sest tuleb suhteliselt talvine nädal; pööret kevadesse oodata veel pole. Ott Tuulberg. Kevadine Felixstowe, UK (29/03/2018)

Talv paugutab aprillini (23.03.2018) Tuleb suhteliselt talvine nädal; pööret kevadesse oodata veel pole. Pilvelehvik. 20.03.2018 Kesk-Eesti. Foto: Eve Kõrts

Talv kestab (16.03.2018) Kuigi esimene suurem soe olnud, ei tähenda see veel kevadet, vaid talv on süvenemas. Valgussambad ja virmaliste kuma. 15.03.2018. Jäneda. Foto: Ain Paloson

Talv on vist lõppemas ... (09.03.2018) Päivi Palts Merivälja muulil. 4.03.2018 Kokkuvõttes võib öelda praeguse talve kohta kahtmoodi: kolmeosaline talv: soe algus, väga meeldiv keskpaik ja liiga külm lõpuosa; erakordselt soe, kuid väga külm talv.

Rekordiline halo 6. märtsil (08.03.2018) Kõige keerulisem multihalo, mida näinud, sellest enamus ei ole pildi peal (6. märtsil Laagris). 

Talve veel jagub (02.03.2018) Sooja talve väga külma lõpuosa tõi meile stratosfääri äkiline soojenemine (Berliini fenomen) ja sellega seotud polaarpöörise jagunemine. Kahe riigi valgussambad 25. veebruari ööl kell 3 vaadelduna Matsuri külast Setomaal. Rohekas valgus on Petseri kuma, kollane aga Koidula piiripunkt. Foto: Rainer Parijõgi

Piinav pakane – kaua veel!? (28.02.2018) Erakordselt soe, kuid väga külm talv – mis edasi? Ott Tuulberg. Lumi 5. veebruaril 2018 (Ühendkuningriik, Ipswich, Suffolk)

Kas kordub 2005. ja 2006. a märtsipakane? (23.02.2018) Arktiline õhumass on vallutanud Eesti. 21.02.2018 Hommikul näitas termomeeter -18. Vaikne ja päikesepaisteline Saaremaa. Foto: Kalmer Saar

Talv on algamas ... (16.02.2018) Talv on alles algamas. Alatskivil selle talve miinimum –15,9, seevastu Jõgeval –19,7 kell 4:00. Hommik Jänedal. 15.02.2018. Foto: Ain Paloson

Talv võimutseb ega anna alla (09.02.2018) Võrreldes eelmiste aastatega on talv saanud üsna tugeva sõnaõiguse ega näi veel niipea lõppevat.24. veebruariks võib juba ilm olla kevadhõnguline, kuid elame-näeme! 4.02.2018 Jõgevamaa. Foto: Eve Kõrts

Libedus ja teeolud on aktuaalsed (02.02.2018) Ilm muutub talviseks. Kihtpilved. 27/01/2018 Gapis Prantsusmaal. Autori foto

Suurest soojast ja libedusest (26.01.2018) 21.01.2017 Varbla-Foto: Kristian Pikner Cirrus homogenitus - lennukite kondensjäljed Alates 10. jaanuarist jäi õhutemperatuur peaaegu kõikjal alla 0 °C – seega jäi talv üllatavalt kauaks püsima ja lõpuks tekkis ka arvestatav lumikate. Kuid olukord muutus 24. jaanuaril, mil Norra merele jõudis mitmekeskmeline sügav tsüklon (õhurõhk keskmes alla 970 hPa), mis liikus edasi Skandinaavia kohale. See avas tee läänevoolule, kuid tõi selle eel suure tuisu.

Põhja-Ameerika karm talv süveneb veelgi (03.01.2018) Nähtavasti suure amplituudiga Rossby ehk planetaarsed lained on vähemalt põhjapoolkeral tekitanud suuri ilmaanomaaliaid: Niagara juga on jääs, Floridas lumesajud ja sealkandis on ka korralik nor'easter tulemas; seevastu Euroopa lumetormides UKs ja Saksamaal oleme kuulnud, Läämemere regioon ägab kuumalaine ja vihmasadude käes. Uurime tagamaid.

Hilisügis vs. eeltalv (28.10.2017) Eesti läheduses on oodata sügava tsükloni (õhurõhk keskmes alla 980 hPa) tekkimist, mis toob mitmeks päevaks sajuse ilma. Tuul võib keskme läheduses vaikne olla. Vajadusel täpsustame prognoosi! Foto: Peeter Rokk

Orkaan Ophelia järelmats Eestis (18.10.2017) NB! Eestisse jõudis eksootiliste omadustega õhumass, mis põhjustas erakordseid valgusolusid. Sven-Erik Enno kohas nimega Exeter, Devon. 16. oktoober kell 18:38 · Kõige muljetavaldavam, ootamatum ja ähvardavam oli aga punane "marsivalgus", sest troopikast oli see orkaan endasse haaranud suure hulga Sahara kõrbe tolmu, mis siis siin taevast ja päikest värvis.

Orkaan Ophelia ohustab Euroopat!? (14.10.2017) Täiendatud 14. oktoobril! Orkaan Ophelia võib parasvöötmelise tormitsüklonina jõuda Euroopasse.  Ophelia 14. oktoobril (Naval Research Laboratory)

Atlandi ookean on orkaanide kasvulava ehk suur orkaaniülevaade (2017) (20.09.2017) Uuendatud 20. septembril. Viimasel ajal on tohutu tähelepanu all Atlandil tegutsevad orkaanid, eriti USAsse jõudnud Irma. Sestap on paslik natuke rääkida sellest, mida endast kujutavad orkaanid ja mille poolest on eriline 2017. a orkaanihooeg, lisaks soovin anda selgitusi prof Keevalliku ühele kirjutisele. Tänan siinkohal oma konsultanti Ott Tuulbergi!

Vananaistesuvi – oodatud suvejätk (19.09.2017) Kuna kätte on jõudnud september ja ilmad on muutunud päris sügisesteks ja kõledateks, tasubki seekord juttu teha vananaistesuvest – mis see on ja millal võib seda oodata. Ott Tuulberg. Suvine vahelduva pilvisusega. Felixstowe Seaside, Inglismaa (UK) – 15/09/2017)

18. septembril toob tormi Thomas (2017) (17.09.2017) 18. septembril saabus lõunast torm. See on lõunatsüklon, millele Berliini Vabaülikoolis on nimeks pandud Thomas. Sel hetkel, kui see pilt salvestati: *Tartus pani kõva litaka. * Ossa raisk mis litaka just pani. Ma ehmtasin poolsurnuks. *Korralik pauk ikka oli. *Illus pauk. *Praksub.

5. kategooria orkaan Irma (september 2017) (09.09.2017) Täiendatud! Kui meil siin on idatorm (4. septembril oli idakaartetuul tormine, sest puhangud ulatusid kuni 24 m/s, ja väga tuuline ilm jätkub), siis Atlandil on märatsemas tõeline monstrum: 5. kategooria orkaan Irma.

Südasuvine soojus septembris (2017) (07.09.2017) Eestit "ohustab" leebe südasuvine "kuumus" 10. septembri paiku. Ülevaade. Suviselt soe ilm paistab saabuvat. WeatherOnline prognoos 10. septembriks Eestile.

Öökülmaoht juulis (2017) (06.07.2017) Arktilise õhumassi sissetung tähendab öökülmaohtu, nii et ettevaatust! Janek Pärn. Tere hommikust ja Tere suvi 🙂. Hallane hommik.pakun,et külma oli -2 statiiv jäätus ime kiiresti.0 võ -1 juures poleks see niiruttu toiminud.

Eile, aasta eest, rappis Eestit pikne. Kas täna jälle? (04.07.2017) Madalrõhuala lõunaserv on Läänemere põhjaosa kohal. Nii tuleb päev hoovihmadega ja pikseline, suurim äikeseoht on ilmselt idaservas (> 90%). 3.07.2016 Imaveres, päeva esimene pikne. Eda Varise foto

Täna, 3 aastat tagasi, sadas mõnel pool paks lumi maha! (17.06.2017) Tänasel soojal, igati suvisel päeval on huvitav ja ehk isegi naljakas meenutada lumesadusid, mis juhtus täpselt kolme aasta eest. Leili Roosalk. Taas sajab valget lund väljas… 17.06.2014 Järvamaal.

Lumesajud juuni alguses (02.06.2017) 2. juunil määrab ilma madalrõhuala edelaserv. Selle mõjul on ilm tormine ja sajuhoogudega. Loodetuul võib ulatuda 25 m/s. Eesti kohale võib ulatuda -7kraadine isoterm, millega võib oodata kõiki sajufaase. Leili Roosalk. Taas sajab valget lund väljas… 17.06.2014 Järvamaal.

Laupäevase ilma rikkus lõunatsüklon (29.04.2017) 29. aprillil tabas Eestit lõunast saabunud torm. Tegu oli lõunatsükloniga, millega on tavaliselt kõige karmimad ja ohtlikumad ilmaolud seotud. Lõunatsüklon oli väga suure soojavaruga: selle soe sektor oli täidetud troopilise õhumassiga (Moskvas oli sooja kuni 25 kraadi), mis andis tormile energia ja meie jaoks tähendas see tugevat sadu, väga tugevat tuult (Soome lahel puhangud üle 25 m/s) ja tugevat tuisku (vaid lõunapoolsed maakonnad pääsesid tuisust).

Islandil oli eile 19 kraadi sooja (13.02.2017) Islandit tabas 12. veebruaril tõsine kuumalaine: õhutemperatuur tõusis +14...19 kraadini.  See anomaalia levib kagusse ja toob Eestissegi kevadhõngulise ilma, kuid õhumass jahtub pikal teekonnal, lisaks pole tingimusi fööni (kuiv ja kuum mägedest laskuv tuul) tekkimiseks, nii et loota ei maksa isegi +10 kraadi.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam