Lõuna-Ameerikast pärit harilik tomat ja paprika on muutunud tänapäeval väga tähtsateks köögiviljadeks meie toidulaual. Tomat ja paprika sisaldavad rohkesti C-vitamiini, mis on eriti vajalik meie immuunsüsteemi jaoks. Lisaks sisaldavad suures koguses A- ja B-rühma vitamiine ning tomatis ja paprikas olevad ained aitavad ennetada kasvajad.
Tomati ja paprika külvamisaeg sõltub ikka väljaistutamise võimalustest. Veebruaris võib külvata seemneid, kui tomati- ja paprikaistikud istutatakse küttega kasvuhoonesse. Veebruaris peavad tärkavad taimekesed saama kindlasti lisavalgust, kuna väljas ei ole veel piisavalt palju valgust.
Arvestades paprika- ja tomatitaimede kasvuperioode, siis on märtsis külvatud taimedel piisavalt aega, et neist saaksid mai lõpuks kasvukohale istutamiskõlbulikud taimed. Enne seda ei maksagi neid öökülmaohu tõttu kütteta kasvuhoonesse istutada. Kui on aga soov istutata tomati- ja paprikataimed avamaale, siis juunikuu on selleks igati sobilik.
Seemnete külv
Värsked seemned idanevad üsna hästi. Need võib külvata ühekaupa turbatablettidesse või külvikasseti pesadesse, sest tõenäoliselt tärkavad nad kõik.
Vanemal seemnel on aga idanemisvõime vähenenud. Vanemat seemet tasub külvata külvikarpi, sest mõned seemned kahjuks ei tärka. Tõusmepõletiku vältimiseks tuleb kindlasti eelistada külvamiseks värsket külvimulda või –turvast ning kasta toasooja veega.
Seemneid tasub katta 1 cm paksuselt mullaga, vajuta see tihedaks ja niisuta pritsiga korralikult läbi.
Kasvuanuma niiskuse ja soojuse hoidmiseks katta klaasi või kilega. Idanemiseks piisab toatemperatuurist, 18…20° C.
*Paprikaseemet tuleb külvata ühekaupa turbatablettidesse või -pottidesse, mille saab hiljem koos taimega suuremasse kasvupotti ümber istutada. Istutamisel kindlasti vältida juurte vigastamist!
*Pikeerida tohib vaid tomatitaimi, sest paprika talub pikeerimist üsna halvasti - pikeerimisel võib peatada paprikaistiku areng 8…10 päevaks.
Seemnete tärkamine
Tomatiseeme tärkab temperatuuril 20°…25° umbes nädalaga, eriti elujõuline seeme aga võib juba mõne päeva pärast. Vanemal seemnel võivad ilmuda tõusmed aga alles paari nädala pärast.
Esimesed lehekesed tärganud taimel on idulehed, mis hakkavad kasvama ja võtavad järjest rõhtsama asendi. Idulehtede vahelt hakkab varsti paistma esimene pärisleht.
Kui idulehed asetsevad täiesti rõhtsalt, on jõudnud kätte paras aeg istutada taimekesed eraldi pottidesse.
Pikeerimisel tuleb panna tomati taimehakatised mulda kuni idulehtedeni.
Kui on märgata esimesi tõusmeid, tuleb võtta anumalt kate ära ja aseta tärkav külv võimalikult valgesse paika, kus võiks soola olla umbes 20° C.
Sirguvaid istikuid hoida võimalikult valges kohas. Sobivaim temperatuur on päeval 20…25°, öösel 16…18°. Kui ruumis on valgust vähe, peaks seal olema jahedam, 17° C, et taimed välja ei veniks.
Turbatabletis või kassetipesas kasvanud taim tuleb panna suuremasse potti siis, kui on kasvanud 2…3 pärislehte ja on näha, et juurtel hakkab kitsaks jääma.
Kui taimed on suuremaks kasvanud, tuleb hakata neid väetama, sest ettekasvatusaeg on üsna pikk ja tavaliselt ei sisalda külvimullad piisavalt toitaineid. Väetamiseks sobib kasutada tomati- või maitsetaimeväetist. Võtta tuleb vaid 1/3 pakendil antud kasutusnormist, kuna noor taim vajab toitaineid vähem kui täiskasvanud taim.
*Võrreldes tomatiga idaneb paprikaseeme aeglasemalt. Seeme võib idaneda isegi paar nädalat! Paprikaseemne idanemise kiirendamiseks tasub leotada seemned ööpäev toasoojas vees.
*Paprikatõusmeid hoida algul, 4…5 päeva jahedamas (+18°C juures), et tõusmed välja ei veniks, kuid koht ei tohi olla liiga jahe, alla +14° C, sest siis taime areng seiskub.
Taimehakatiste väetamine
Taime saagikus sõltub oluliselt sellest, kuidas tema eest juba enne õitsemist hoolitseda. Regulaarselt väetatud taimelt on loota ka rohkelt vilju.
Kõige sobivam on spetsiaalne tomativäetis, mis sisaldab õiges vahekorras kõiki tomatile ja paprikale vajaminevad toitained. Võid kasutada ka köögivilja- ja maitsetaimeväetist. Soovitatav on kasutada 1/3 soovituslikust normist.
Suuremaks kasvades hakkavad taimedel lehed kokku puutuma, kui potid on tihedalt teineteise kõrval. Taimed hakkavad nüüd valguse pärast konkureerima ja võivad välja venida. Tasub tõsta potid laiali, et kõigil oleks piisavalt valgust ja kasvuruumi.
Tasub teada:
Mustad potid neelavad hästi soojust ning tugeva päikesega kipub muld üle kuumenema. Kuumaks köetud aknalaual on seega ka aurumine tugev ning muld kuivab kiirelt, mis pärsib istiku arengut.
Olukorra lahendab lihtne nipp: mässi ümber pottide valge paber, sest hele pind peegeldab päikesekiirgust, seega potid ei kuumene.
Päikselisel päeval on ohus ka noorte taimede õrnad lehed, sest tugev päikesekiirgus kõrvetab neid kergesti. Varju saamiseks tasub kinnitada aknaklaasile valge paber või õhem katteloor.
Tunne külvihooajast mõnu! (24.02.2019) Veel mõned nädalad ja ongi esimeste külvide aeg käes. Tasub üle vaadata oma külvivarustus – kas kõik vajalik on olemas, et taimede ettekasvatamine kulgeks mõnusalt?
Varjutuskangas päästab põletusest! (06.02.2019) Päike kipub õrnemaid okaspuid ja igihaljaid lehtpõõsaid valusalt põletama isegi juba jaanuaris. Eriti ohustatud on noored okaspuud ja põõsad. Ole valmis oma taimi kaitsma!
Käes on taimede ettekasvatamise aeg (06.03.2018) Taimede ettekasvatamise aeg on käes ning seemned ootavad mulda panemist. Põhimõtteliselt on võimalik seemneid külvata ükskõik millisesse anumasse, millel on drenaažiks augud põhja tehtud. Taaskasuta ära plastikust jogurtitopsid või seenekarbid. Kui tahad plastikut vältida, kasvata taimi ette wc-paberi või majapidamispaberi rullides, ajalehepaberis. Taimesilte on võimalik teha nii vanast hambaharjast, pliiatsist kui ka jäätisepulgast.
Viimane aeg õieäädikat teha (21.08.2017) Rukkililled 11.08.2017. Tallinn Foto: Koidula Kliimann Õunaäädika baasil valmistatud õieäädikat on sobilik kasutada näiteks salatikastmete või suuloputusvedeliku valmistamiseks.
Kuidas teha väetist taimedest (31.07.2017) Aedniku tööks on vajalikud toimeained taimedele kättesaadavasse vormi muundada ning neid kastekannu ja tavalise pritspudeli abil aias laiali jagada. Suuremate väetisekoguste jaoks on spetsiaalsed aianduspoodides müüdavad taimekaitsepritsid kõige mugavamad. Leebed väetamismeetodid toimivad kõige paremini siis, kui neid võimalikult tihti kasutada.
Vaarika tšai (hapendatud vaarikatee) (07.06.2017) Põhja-Eestis vaarikad veel 7. juunil ei õitse ilm.ee foto Vaarikalehed on praegu suured ja värsked, paras aeg neid tee jaoks korjata. Kuidas neid fermenteerida, kirjutab blogi "Metsik aed".
Võilille sool ja suhkur (31.05.2017) Noor ritsikas võilillel Foto: Riina Mändel Erksavärviline ürdsool sobib hästi nii soojade kui ka külmade roogade valmistamiseks ning suhkur magustoitudele värvi andmiseks.
Täna on sobiv päev lehtköögiviljade külvamiseks (22.05.2017) Thuni külvikalendri järgi on veel täna ja homme hea aeg töödeks lehtköögiviljadega, lehtköögiviljade külvamiseks, korjamiseks ja värskelt söömiseks, muru niitmiseks, toataimede kastmiseks ja väetamiseks.
Tootsipeenra idee kahjurite looduslikuks tõrjumiseks (19.05.2017) Järjest enam populaarsust koguv maheaiandus ning ka kogukonnaaiandus linnades on ajendatud inimeste soovist süüa kemikaalivaba köögivilja ning värsket, kohalikku toorainet. Ka kodus ise oma tarbeaia peenart majandades ei soovi tavaliselt keegi sinna mürki pritsida, kuid sageli on see ainuke väljapääs, kui kahjurid juba platsis on.
Seltsilistaimed. Segaviljelus. Allelopaatia. (12.05.2017) Seltsilistaimedeks nimetatakse seda, kui põhiaiakultuuridega koos kasvatatakse teisi sobivaid toidu-, maitse- ja ilutaimi. Allelopaapaatilised(taimede vastastikused biokeemilised mõjud)mõjud võivad olla nii soodustavad kui ka pärssivad, seepärast kõik taimed omavahel kokku kasvama ei sobigi.
Metsik toit: mai (06.05.2017) Umbrohud koduaiast või metsataimed võivad saada huvitavaks maitse-ja vitamiinilisandiks kevadistesse toitudesse. Maitseid kombineerides ning ainult värskeid ning kõige nooremaid taimeosi kasutades on võimalik leida toitudesse uusi nüansse. Enne toiduvalmistamist pese korjatud taimed korralikult puhtaks.
Maikuu aiatööd (02.05.2017) Puude õitsemise algus eelmisel aastal Tallinnas Nõmme 06.05.2016 Foto: Triinu Sarv Käes on maikuu, mil aiapidajatel on käsil eriti palju töid ja toimetusi. Tänavune kevad on tavapärasest jahedam ja ka prognoosid pole just eriti lootustandvad. Muld on veel külm, näiteks Tiirikojal mõõdeti 1. mail maapinna temperatuuriks -7,7 °C. Väike-Maarjas oli see -1,3 °C, Viljandis -4,0 °C ja Türil -1,1 °C.
Aprilli viimane nädal aias (28.04.2017) 24.04. Muhu, Simiste Foto: Kalmer Saar Kas tomatit saab kasvatada avamaal? Kas kurgid tuleks külvata peenrale seemnest või istutada taimed? Millal sibulad maha panna? Nendele ja paljudele teistele aiateemalistele küsimustele püüame vastuseid leida siinsamas aiapäevikus. Märtsi alguses ilm.ee külastajatele korraldatud küsitlusest selgus, et aiandus on hobiks paljudele ja et oodatud on aiandusalased nõuanded. Korjamegi siis siia kokku nippe internetiavarustest, püüame klapitada neid ilmaprognoosidega ja lisaks katsetame kõike seda väikesel katselapil Tallinnas Kristiine linnaosas.
