Keskkonnaministeerium manitseb suure tuleohu tõttu looduses tuld mitte tegema ning tuletab meelde, et keelatud on ka lõkkes jäätmeid põletada. Lisaks muudele ohtudele saavad tules hukka väikesed metsloomad, kahepaiksed, linnud ja roomajad.
Foto: Merike Valdlo
Valgetähn-pajuliblikas (Nymphalis xanthomelas)
06.04.2019, Pääsküla raba Matkarada
Ilmateenistuse peasünoptiku Taimi Paljaku sõnul tuleb Suur Reede soe ja sajuta ning tuleoht tõuseb suuremal osal Eestist erakordselt kõrgeks. „Nädalavahetus on pisut jahedam, lisandub ka pilvi ja võib üksikuid vihmahooge tulla. Kuid sajuhood on üürikesed ja kõikjale neid kindlasti ei jagu. Lisaks on sajuhulk väike ja tuleohtu see ei vähenda, pigem jätkub tuleohu suurenemise tendents.“
Suure tuleohu tõttu on tule tegemine looduses keelatud ja keelatud on ka lõkkes jäätmeid põletada. Igal aastal on siiski juhtmeid, kus jäätmete põletamiseks tehtud lõke väljub kontrolli alt ning kahjutule kustutamiseks on vaja päästjate abi. Tuleroaks on langenud elamud ja kõrvalhooned ning ka inimesed ise on tules kannatada saanud. Lõkkest võib väga kergesti süttida lõkkeaseme ümber olev kulu ning tuli võib edasi kanduda metsa, tekitades väga suure keskkonnakahju. Lisaks puudele hävitab tuli ka kõik elusolendid - putukad, kahepaiksed, linnud ja pisiimetajad. Rikkumiste ja õnnetuste ärahoidmiseks teevad keskkonnainspektorid üle Eesti nö lõkkereide, tehakse ka ühiseid reide koos päästjatega. Eeskätt on aga vaja igaühe enda hoolivust ja ettevaatlikkust.
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul hukkub mõttetu ja otseselt ohtliku kulupõletamise tulemusel väga palju elusorganisme, kes ei jõua ootamatu ja kiiresti leviva tule eest põgeneda. „Pea igal aastal saab kulupõlengu tulemusel surma ka mõni inimene ja hävib mõni majapidamine. Kulupõletamise asemel tuleb neid rohumaid hooldamise eesmärgil niita ja karjatada, siis püsib maastikupilt korras ning elustik elus,“ rõhutas Talvi.
Keskkonnaministeeriumi nõuniku Hanno Zingeli sõnul on suurimas ohus mõistagi väheliikuvad ja
paiksed loomad. „Jänesepojad, varakult pesitsemist alustavad maaspesitsevad linnud, näiteks kiivitaja pesad munadega, meie erinevad konnaliigid ning liblikate, mardikate ja teiste putukate arengujärgud, sest nende munad ja nukud asuvad kulus ja ka pinnase ülemises tule poolt mõjutatavas kihis. Muusesas mardikaliikide hulgas on palju selliseid, kellel on oluline rolli biotõrjes meie aedades, põllumaal kahjurputukate hävitajatena, neist tuntuimad vast on röövmardikad jooksiklased,“ rõhutas Zingel.
Ees seisab pikk ja soe nädalavahetus, mis kutsub inimesed välja lõket tegema, grillima või prahti põletama. Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et koduaias tehtavas lõkkes võib põletada vaid immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Prügi koht ei ole lõkkes, sest prügilõke saastab õhku ja hävitab materjale, mida saaks veel kasutada. Soovid vabaneda kevadkoristuse käigus kogunenud prahist, aga ei tea, kuhu neid toimetada. Vaata https://kuhuviia.ee/
Statistikat:
1-17. aprillini 2019 on metsa- ja maastikutulekahjusid olnud 337 .
Eelmise aastate võrdlus
2016 2017 2018 2019
Märts 75 128 11 62
Aprill 482 423 352
Mai 375 588 309
Juuni 150 64 233
Pühade-eelne soojendus (14.04.2019) Pühapäev kollase majaga 14. aprill 2019. a., 15:19 Ulja küla, Hiiumaa AM foto Tänane palmipuudepüha ehk urbepäev on sissejuhatuseks lihavõtte-pühadele, vanarahva järgi tähistanud see päev ka “kalli kevade algust”. Ilm tajub sel aastal hästi pühademeeleolu ning krutib nädala jooksul sooja juurde.
Tõestus: madalrõhkkond on ümmargune (08.04.2019) Eile (7.04.2019) Põhjalahelt Soome lahele liikunud madalrõhkkond lõpetas Eesti kohal kuiva ja sooja kevade ning madalrõhulohk kandis läänest itta niiskeid ja jahutavaid vihmapilvi. Täna päeval jäi pööris Soome lahele pöörlema ning pöörlema on jäänud tsükloni ümber ka sajupilved, mis eeloleval ööpäeval oma olekut muudavad.
Täna on rahvusvaheline meteoroloogiapäev. Fotod konverentsist (23.03.2019) Rahvusvahelise meteoroloogiapäeva konverentsil „PÄIKE, MAA JA ILM“ 22. märtsil Keskkonnaministeeriumis. Täna, 23. märtsil, on rahvusvaheline meteoroloogiapäev. Palavad tervitused selle tähtpäeva puhul kõikidele asjaosalistele!
Vastlapäevalumi (05.03.2019) Foto: Ain Avik Täpselt vastlapäeva ajaks: selge see, et lund on vaja! Ilmataat on öösel rassin´d, Põhja-Eesti valgeks tassin´d,
Külm astub korraks läbi (12.02.2019) Lumesajust on tänaseks vabanenud Lääne-Eesti, idas sajab lund ja tuiskab veel pikalt, võimalik, et õhtuni. Sentimeetreid lisandub lumele kuni 5. Õhutemperatuur on täna päeval -1 ja +1°C vahel ning saab õhtu poole taeva selginedes kiire vähikäigu. Teedel on kiilasjää!
Täna avatakse loodusmuuseumis näitus 100 aastat Eesti ilma(teenistust) (05.02.2019) Täna avatakse loodusmuuseumis (Lai 29, Tallinn) näitus "100 aastat Eesti ilma(teenistust)" ja see jääb avatuks 3. märtsini, teatab Keskkonnaagentuur.
Teede libedus on täna mitmekülgne (05.02.2019) Pilt: Teeilmakeskus Lääne-Eesti kohal on täna (5.02) soe õhumass ning jäiteoht on seetõttu suur! Ida- ja Kesk-Eestis püsivad miinused ning teedel on härmatis!
Ornitoloogiaühing kutsub osalema talvisel aialinnuvaatlusel, mis toimub juba sel nädalavahetusel 25.-27. jaanuaril. (25.01.2019) Foto: Ain Avik Osalemine on sama lihtne kui eelmistel aastatel. Tuleb leida sobiv vaatluskoht koduaias või pargis (soovitavalt lindude toitmiskoha läheduses), panna kirja ühe tunni jooksul kohatud linnuliigid ja iga liigi puhul suurim korraga nähtud isendite arv. Vaatluse tulemused tuleb sisestada ankeeti ja saata Ornitoloogiaühingule hiljemalt 4. veebruariks.
Ilm pakub jätkuvalt väljakutseid (19.01.2019) Talvised ilmaolud kestavad ning sunnivad inimesi kannatlikkusele, eriti liikluses. Tänane (19.01) karge hommikupoolik laseb puhata nii suuremast sajust kui tugevamast tuulest ning pilve vahelt piiluv päike tõstab tuju. Otepääl aset leidva rahvusvahelise suusavõistluse jaoks hästi soovitud ilm igatahes!
Neljapäeval lähevad liiklustingimused keeruliseks! (16.01.2019) AM foto Norra rannikult on Läänemerele tulekul madalrõhkkond, mis muutub järjest ägedamaks. Toob homseks meile saju nii lume, lörtsi kui vihmana, tõstab tuule ajuti väga tugevaks ning põhjustab õhutemperatuuri kiire tõusu üle 0 °C, õhtul taas kiire languse miinuspoolele. Eelkõige halvendab järsult muutuv ilm märgatavalt sõidutingimusi.
Keskkonnaministeerium: Avalda arvamust, kuhu peaks Euroopa kliimapoliitika suunduma (16.01.2019) Euroopa Komisjon avaldas pikaajalise strateegilise visiooni „Puhas planeet kõigi jaoks“, mis seab eesmärgiks jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni. Kuni 6. veebruarini kutsub keskkonnaministeerium visiooni kohta oma arvamust avaldama.
Aktiivsest ilmast mõjutatud (11.01.2019) Skandinaavia põhjatipu kohal asub täna (11.01.2019) aktiivne madalrõhkkond DONALD ning selle mõju on tunda kõikjal Põhja-Euroopas.
Meie metskitseline Eesti (04.01.2019) Keskkonnaagentuuri värskest aastaraamatust „Mets 2017“ selgub, et suurima populatsiooniga suurulukiks Eestis on metskits, kelle arvukus on soojade talvede tõttu viimasel viiel aastal hüppeliselt tõusnud. 2018 aastal moodustasid suuruluktest Eestis metskitsed koguni 82,4 %. Viimastel aastatel on seetõttu oluliselt suurenenud ka metskitsede tekitatud metsakahjud ja metskitsedega seotud liiklusõnnetuste arv.
Maksimaalseks tuulepuhanguks mõõdeti eile 30,1 m/s Osmussaarel (03.01.2019) 2. jaanuari keskööks jõudis tsükloni kese Eesti põhjarannikule ning kell 8 hommikul oli see jõudnud Kagu-Eestisse. Selleks ajaks oli tuul tugevnenud Saaremaa rannikul 19 m/s, puhanguti 28 m/s ja põhjarannikul 18 m/s, puhanguti 27 m/s. Tsükloni keskme eemaldumisega pöördus tuul järk-järgult põhja ja jätkas tugevnemist. Osmussaarel mõõdeti 2. jaanuari hommikul kell 7 põhjatuule kiiruseks 22 m/s, puhanguti 30 m/s.
Riigi Ilmateenistus kasutab juubeliaastal sünoptiku loodud logo (03.01.2019) Sarnaselt teiste väärikaid sünnipäevi tähistavate organisatsioonidega otsustas Keskkonnaagentuur võtta juubeliaastaks kasutusele spetsiaalse logo, mis toetaks asutuse brändi ja tutvustaks tähtpäeva ka laiemale publikule. Tavapäraselt leitakse lahendus läbi disainibüroo, kuid sel korral mindi teist teed.
Läheb tuisuks (01.01.2019) Foto: Kalmer Saar Öösel sajab lund ja tuiskab peamiselt Lääne-Eestis. Saartel ja läänerannikul puhub loode- ja põhjatuul 17-22, puhanguti 27, saarte rannikul kuni 30 m/s. 2.01. päeval sajab ja tuiskab igal pool.
Valged jõulud tõestasid ennast Eestis jõululaupäeval. Seejärel läks lääne poolt sulale (26.12.2018) Valged jõulud ehk lumikate Eestis ja Euroopas Imeline ajastus! Valged jõulud tõestasid ennast Eestis jõululaupäeval! Seejärel läks lääne poolt sulale.
Eesti Looduse fotovõistluse võitis roohabekas (07.12.2018) Võistluse võidutöö, autor Roger Erikson Kolmapäeval selgusid ajakirja Eesti Loodus 2018. a. fotovõistluse võitjad. Tänavu 19. korda toimunud võistlusele saadeti 1170 pilti 228 autorilt, kellest 42 võistles noorte arvestuses.
Tallinna Huvikeskus Kullo ootab loodushuvilisi õpilasi (05.12.2018) Kullo loodusring koondab endas 12–19aastaseid loodus- ja teadushuvilisi noori, kellele läheb korda meid ümbritsev keskkond. Koos uuritakse, millised on seosed inimese ja looduse vahel ning pööratakse suurt rõhku säästva arengu põhimõtete tundmaõppimisele. Samuti uuritakse, mis toimub teadus- ja tehnikamaailmas. Lisaks õppetööle klassis käiakse võimalikult palju ka ise väljas – nii looduses kui ka mitmesugustes teemaga seotud asutustes.
Fotohuvilised on oodatud Eesti Looduse 19. fotovõistluse lõpuõhtule (04.12.2018) 5. detsembril algusega kell 16 toimub Tartu ülikooli raamatukogu saalis Eesti Looduse 19. fotovõistluse lõpuõhtu, kus tehakse teatavaks parimad loodusfotod ja -fotograafid koos zürii kommentaaridega.
Ilma- ja teeolud halvenevad! (02.12.2018) Esmaspäeval (3.12) jõuab Lõuna-Skandinaaviasse madalrõhkkond, mille lohk ühes niiske ja sooja õhuga levib päeva jooksul üle Eesti ning muudab nii ilma- kui teeolud keeruliseks.
Euroopas on juba talvisemad ilmaolud (19.11.2018) Mõne päeva jooksul on Venemaalt Euroopa sisealade suunas levinud kõrgrõhuala külmemat õhku oma serva mööda suure kaarega idast läände kandnud. Seetõttu on ilm ja ilmaolud Ukrainast Kesk-Euroopani talvisemaks muutunud. Venemaa pealinna Moskva jaoks on üsna ebatavaline, et kõrgrõhkkonnaga kaasas käiv kuiv külm saabub varem kui esimene korralik lumesadu, aga sel aastal just niimoodi juhtus.
Miks osta rehvid internetist? (16.11.2018) Enamasti ostavad autojuhid rehve autosalongidest või -teenindustest. Samas müüakse suur osa rehvidest ka interneti teel ning see trend on kasvamas. Toome välja mõned põhjused, miks osta rehvid just e-poest:
Isadepäevaks tulevad tugevamad ilmategijad! (10.11.2018) ”Kui mart udune on, tuleb pehme talve”, ütleb Ridala vanarahva tarkus. Eeloleval ööpäeval on udupilved Läänemere ääres hajumas ning väheaktiivne rõhuväli asendub järk-järgult tugevamate ilmategijatega.
Anne Aaspõllu kutsub "Rabandusele" (08.11.2018) Eesti Fotograafide Kokkutulekul 2018 Vasta mõisas Anne Aaspõllu fotonäituse "Rabandus" avamine toimub täna 8. novembril kell 18 Keila kultuurikeskuses. Näitus jääb avatuks 5. detsembrini.
Sügiskaos Euroopas (02.11.2018) Esimese lume ehmatus on Eestis üle elatud ning november on alanud meeldivalt normist kuni 5°C soojemalt. Suur osa Euroopast on pidanud aga juba mitu päeva rinda pistma väga keeruliste ilmaoludega.
Missugust ilma ennustasid meile eile taevas nähtud imekaunid pilved? Video (23.10.2018) Loojang Sillamäel 22.10.18 Foto: Sergei Perov 22. oktoobri õhtul imetleti pea üle kogu Eesti huvitava väljanägemisega pilvi. Mis pilved need olid ja millist ilma nad meile ennustavad, sellest räägib ilm.ee videos Jüri Kamenik.
Kõrgrõhuala kaitsva serva all (14.10.2018) Foto: Kadri Veskioja Euroopa idapoolse osa ilma kujundab praegu Ukraina kohal olev väheliikuv kõrgrõhuala (VIKTOR), mille all on suvesoe õhumass. Vahemere ääres on sooja 25°C ringis ning Läänemere ümbruses tõuseb õhutemperatuur juba mitmendat päeva järjest 15°C-st tunduvalt kõrgemale. Juba paar päeva on Eestis mõõdetud päevarekordeid.
Väike, aga vihane tsüklon on saabumas! (27.09.2018) Eeloleval ööpäeval kihutab üle Eesti mõõtmetelt väike, aga iseloomult väga vihane madalrõhkkond, mille ümber on nii sadu kui tuult märkimisväärselt palju.
Troopilised tervitused (16.09.2018) Kõigepealt saame tunda vihma ja tuult, seejärel troopilist päritolu sooja päikest.
Vesipüks katsus Rohukülas Neptuniga rammu (16.09.2018) Fotod: Madis Raidaru Läänemaalt tulid täna teated vesipüksidest. Rohuküla sadamas lükkas ta Neptuni ja liiklusmärgi kummuli, ning lõhkus tõkkepuu. Ka Haapsalus oli väidetavalt vesipüks.
Kolmapäev tuleb tormine! (11.09.2018) Täna õhtul algab õhurõhu kiire langus ning lõuna- ja edelatuule tugevnemine. Eeloleval ööl (12.09.) ulatuvad puhangud sisemaal 15, saartel ja rannikul 23 m/s. Sajab tihedat vihma, võib äikest olla.
Soe sätib minekule (08.09.2018) Lähipäevil asendub Musta mere äärest pärit soojus Atlandilt saabuva normilähedase niiskusega.
Suvised ilmarekordid 2018 (04.09.2018)
Birgit Vaarandi merefotode näitust näeb alates teisipäevast Märjamaal (27.08.2018) Võsu rannahoones oli suvel Birgit Vaarandi mereteemaliste fotode näitus. Tema kauneid looduspilte leiab paljudest ilm.ee galeriidest ja nädala pildiks valitute hulgast. Alates 28. agustist näeb seda juba Märjamaal.
Sajune pidupäev Ernestoga (22.08.2018) 20.08.2018 aasta taasiseseisvumispäev möödus Eestis väga vihmaselt, paljudes kohtades ulatusid päevased sajuhulgad 10 kuni 20 mm-ni, mõnel pool ka üle 30 mm (kõige enam Viljandis: 32,7 mm). Pärnu ilmajaam registreeris sadu 21,5 mm, Tartu-Tõravere jaam 16,8 mm, Tallinn-Harku ilmajaam 13,1 mm.
Pidupäev iga ilmaga (20.08.2018)
Põua tagajärjel on osa vee-elustiku hukkumine paratamatu (03.08.2018) Foto: Koidula Kliimann Pikalt kestev põud ning kõrged veetemperatuurid on pannud vee-elustiku kohati väga raskesse olukorda. Üldjuhul ei jää kuivalejäänud kalad ka inimese sekkumisel ellu, küll aga on võimalik päästa jõevähke. Keskkonnaamet palub teada anda, kui märgatakse kuivalejäänud veekogusid ning hukkunud kalu ja vähke.
Juuli oli erakodselt soe ja kuiv (01.08.2018) Foto: Eve Kõrts Eesti keskmine õhutemperatuur oli 19,9 °C, mis on 2,5 °C normist kõrgem (paljuaastane keskmine 17,4 °C). Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 34,2 °C (29.juuli, Tallinn-Harku) ning miinimumiks 5,7 °C (4. juuli, Jõhvi).
Peipsi kalade massiline hukkumine on tingitud palavusest (31.07.2018) Fotod: Ivo Kask Viimastel päevadel on Peipsi ääres puhkajad täheldanud kaldaäärses vees ja kallastel hulgaliselt surnud kalu. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna spetsialistid ning Eesti kalateadlased kinnitavad, et kalade massilise hukkumise taga on erakordselt kuum ilm.
