Päike võib õrnemaid okaspuid ja igihaljaid lehtpõõsaid valusalt põletada isegi juba jaanuaris. Ole valmis oma taimi kaitsma!
Sügisel, kui maa pole veel külmunud, on paras aeg torgata ümber põletushellade puude ja põõsaste püstkojana tugikepid. Neile on talve edenedes ja kevade lähenedes hea kinnitada varjutuskangas.
Kui pinnas üldse ei külmuks, siis poleks vaja igihaljaid taimi talvel ja varakevadel varjutada. Põhjus on lihtne ja loogiline: kuna taime juured imavad mullast vett, saab taim tagasi niiskuse, mis päikesesoojuse mõjul lehtedest aurub.
Kui pinnas on külmunud ei ole juurtel sealt midagi võtta. Vee asemel on jää. Jaanuari lõpus võib päike olla mõnikord juba nii tugev, et kütab okkad või lehed soojaks. Juurte kaudu puu või põõsas vett asemele ei saa, seega okkad või lehed kuivavad.
Päikesekiirgust võimendab valge lumi, kust kiired tagasi peegelduvad. Eriti tugeva päikesega võib lumelt taimedele peegelduv kiirgus olla ohtlik isegi siis, kui maapind lume all on sula.
Kohad, kus päike ei põleta
Varjukangaste paigaldamine on tüütu töö. Sellest pääseb, kui istutad hellemad okaspuud ja igihaljad lehtpõõsad kohta, kus on talvel ja varakevadel keskpäevase tugeva päikese ajal vari.
Parimat, n-ö laigulist varju annavad kõrged männid, kiirgust aitavad hajutada ka raagus lehtpuud ja kõrged põõsad. Ohutu koht on hoone põhjapoolse seina ääres. Nimetatud paikades pole taime varjutamisel mitte mingit mõtet.
Targalt valitud kasvukohas saad nautida igihaljaste võrade ilu kogu talve kuni kevadeni, vastasel juhul on aias aga tumedasse võrku mähitud püstkojad või ebamäärased mütsakud.
Sageli pole võimalik igihaljale taimele ideaalset kohta võimaldada ja siis tuleb appi varjutuskangas. Pinnakattetaimi saab varjutada ka kuuseokstega, aga neid pole alati võtta, eriti linnas ja asulas.
Kaitseb ka jäise tuule eest
Varjutuskangas on peenest plastribast kootud tihe võrk, mis hajutab päikesekiirgust. Võrgu tekitatud varjus võra ei kuumene.
Tihe võrk aitab kaitsta ka tugeva tuule eest, mis võimendab miinuskraade ja võib tekitada tõsiseid külmakahjustusi. Mõni õrnem ja noorem taim võib seetõttu koguni otsad anda.
Varjutuskangast ei tohi panna otse võrale, sest katte ja taime vahel peab õhk saama liikuda. Sellepärast ongi tugikarkass vajalik. Taime päikesepoolsele küljele võib tekitada ka kangast sirmi, kinnitades võrgu näiteks pesulõksudega keppide külge.
Varjutuskangas kaitseb võra tugeva kiirguse eest seni, kuni maapind sulab ja juured taas tööle hakkavad.
Tasub teada, et okaspuid on hea varjutada ka suvel pärast istutamist, sest siis juurduvad nad paremini.
Neid varjuta kindlasti
Eelkõige tuleb põletava talvepäikese eest kaitsta just nooremaid, hiljuti istutatud puid-põõsaid, kuna nende juured on veel väiksed. Vanemaks saades ulatuvad juured sügavamale, hangivad paremini niiskust ja põletusoht pole enam nii suur. Puu saab sageli juba ise hakkama.
Kaitset vajavad kanada kuused ‘Conica’, ‘Alberta Globe’ jt sordid; ida-elupuu ja hariliku elupuu sordid; ebaküpressid, kadakate liigid ja sordid. Päike võib liiga teha ka meie kodumaisele liigile harilikule kadakale. Meie harilik kuusk, mänd ja mägimänd õnneks varjutamist ei vaja.
Igihaljastest lehtpõõsastest vajavad varju rodod, pukspuud, mahooniad, Dammeri tuhkpuud, pohlad. Muret on vähem, kui istutad igihaljaste rodode asemel heitlehised, mis on talvel raagus ja päikest seetõttu ei karda.
Igihaljad pinnakatjad
Roomavaid ja laiuvaid okaspuid ning lehtpõõsaid kaitseb kurja päikese eest kohev lumi. Lume all läheb olukord ohtlikuks siis, kui pärast sula lumi jäätub ja taimed jäävad õhupuudusesse. Siis tuleb jäätunud kiht ettevaatlikult eemaldada.
Kui lund sulab vähemaks, jäävad madalate taimede oksad päikese kätte ja saavad põletada. Seda tuleb jälgida ning varjukangas õigel ajal peale panna.
Lumi kaitseb ka igihaljaid kiviktaimlapadjandeid, kellele ere päike samuti haiget teeb. Kui lumi kaob, laota neile peale varjutusvõrk või kuuseoksed.
Aiapidajal on kasulik teada: sügisel korralikult juua saanud taimi ohustab päikesepõletus vähem, kuna rakud on vett pungil täis. Esimestel aastatel peale istutamist tuleb puid-põõsaid kasta eriti hoolega.
Aeg avada linnusööklad (15.11.2019) Oktoobri lõpus - novembri alguses on paras aeg panna üles söögimajad talvituvatele väikelindudele.
Toataimed tänavad lisavalguse eest (29.11.2019) Hilissügis ja talv on toataimedele karm aeg, sest valgust on vähe. Kergenda nende elu ja anna taimelampidega lisavalgust.
Kuidas ajatada tulpe ja nartsisse? (16.11.2019) Kui soovid tavapäraselt varem aknalaual näha õitsvaid tulpe ja nartsisse, siis on paras aeg hakata tegutsema.
Lupjamine viib murust sambla (15.11.2019) Muru on kaunis ega sammaldu, kui seda paari-kolme aasta tagant lubjata. Parim aeg selleks tööks on oktoobris-novembris.
Paras aeg daaliad üles võtta (29.10.2019) Daaliad ehk jorjenid on aedades veel väga värvikad, kuid juba homme võib kraadiklaas alla nulli langeda ja siis läheb ülesvõtmisega kiireks. Parem on see töö varem rahulikult ära teha.
Sügisene suurpuhastus kasvuhoones (16.10.2019) Kasvuhoone on selleks aastaks oma töö teinud, nüüd tuleb ta põhjalikult puhtaks pesta ja korda teha. Päikest ja soojust on juba nii vähe, et kasvuhoones pole mõtet enam tomatitaimi pidada. Mõni kirsstomat üritab küll veel väga õitseda, kuid pole lootuski, et tema viljad söögikõlbulikuks kasvaksid.
Kuidas võidelda sääskede ja puukidega? (04.06.2019) Sääsevaba aeg lõpeb kevadel siis, kui ööpäevane keskmine temperatuur jõuab 8–9 kraadini. Siis muutuvad need ahned vampiirid aktiivseks. Ühel aastal on sääski tohutult palju, teisel vähe. Sääskede arvukus sõltub ilmast: kui kevadel sajab vähe ja ka lumevee loigud kuivavad ära enne, kui sääsevastsetest saavad valmikud, siis ongi sääski vähem. Tõhusalt hävitab sääsevastseid ka kevadine öökülm.
Muretu suvi ilma tigudeta ja sipelgateta (28.05.2019)
Kuidas istutada tomateid? (17.05.2019) Kütteta kasvuhoonesse saab taimed istutada tavaliselt mai teisel poolel, kuna suuremad öökülmad on selleks ajaks tavaliselt läbi. Algul tasub hoida kasvuhoones katteloor kindlasti käepärast, et ohu korral saaksid selle õhtul kiirelt taimedele laotada. Külmakaitse on kindlam, kui laotad loori kahe-kolmekordselt, kuna kihtide vahele jääv õhk on eriti tõhus isolaator.
Kevadised murutööd (06.05.2019)
Esimesed külvid avamaale (29.04.2019) Külmakindlamad kultuurid võib külvata kohe, kui muld on tahenenud ja harimiskõlblik. Seda, kui tihedalt ja millise reavahega igat sorti külvata, on täpsemalt kirjas seemnepakendil. Köögivili vajab viljakat mulda. Peenra tegemisel kaeva sisse kas orgaanilisi väetisi, nagu kompost, käärinud sõnnik, ja/või pikatoimelist köögiviljaväetist.
Arbuus ja melon kasvama! (23.04.2019) Arbuusid ja melonid pole meie aedades juba ammu mingi eksootika, vaid nendest on saanud täiesti tavalised köögiviljad. Nad on väga soojanõudlikud kultuurid ning suhteliselt pika kasvuajaga, seetõttu tuleb taimed igal juhul ette kasvatada – muidu ei jõua viljad meie lühikese suvega valmida.
Kuidas kasvatada ilusad tugevad tomatitaimed? (15.04.2019) Tugeva ja kompaktse tomatitaime saamine sõltub suuresti kasvukohast. Ilusa istiku saamiseks peab koht olema valgusküllane ja mitte liiga soe. Ära unusta istikuid ka väetada!
Parim aeg istutada ümber toalilli (03.04.2019) Kevad on imeline aeg, kui loodus hakkab ärkama pikast talveunest. Ka toataimedel on algamas uus kasvuhooaeg. Kevadel ümber istutatud taimed juurduvad kõige paremini ning saavad värskes mullas sisse hea kasvuhoo.
Lõika oma põõsad ilusaks (28.03.2019) Nii mõnigi hobiaednik on varakevadel raagus põõsaste ees seistes üsna nõutu: “Mitte tuhkagi ei saa aru, mida ja kust kohast tuleb lõigata.ˮ Tegelikult pole lõikamisel midagi keerulist, kui sa tead, mis põhimõtte järgi tuleb iga liiki hooldada.
Näpunäiteid õunapuu lõikamiseks (28.03.2019) Praegu on tasakesi jõudnud kätte see aeg, mil tasub teha korda oma õunapuud. Hoolduslõikust tasub teha igal aastal, siis on puud kogu aeg vormis ja töö läheb nobedalt. Ka puu tunneb end paremini, kui lõikad teda sageli ja vähe, mitte harva ja palju.
Lilletaimed aknalaualt: mida ja kuidas ette kasvatada? (25.03.2019) Pika kasvuajaga suvelilledel kulub külvist õitsemiseni natuke rohkem aega. Sellepärast tasub kindlasti nende taimed kevadel ette kasvatada, vastasel juhul näeme õisi alles suve lõpus.
Keeruta endale aiatöödeks vajalik kingikorv! (19.03.2019) Ilm.ee koostöös Aednik24.ee’ga loosib kõigi osalenute vahel 7 päeva järjest välja erinevaid aiandus- ja kodutoodete pakette. Keeruta ise ja kutsu ka pereliikmed keerutama. Siis on loosiõnn suurem.
Esimesed köögiviljakülvid (18.03.2019) Kuidas üldse teada, millal on õige alustada köögivilja ettekasvatust? Sobiv külviaeg – mis pole liiga vara ega liiga hilja – sõltub sellest, millal saab taimed istutada alalisele kasvukohale avamaal, külmkasvuhoones või rõdul-terrassil olevasse konteinerisse.
Noore viljapuu koor vajab kaitset (09.03.2019) Esimesed soojad päikesekiired märtsis alati rõõmustavad meid, aga noorte kaitsmata tüvega viljapuude jaoks on märtsipäike valus kogemus, mis tekitab külmalõhesid. Ka jänesed kipuvad märtsis viljapuuaias rohkem pahandust tegema.
Esimesena külva paprikat ja tomatit (02.03.2019) Lõuna-Ameerikast pärit harilik tomat ja paprika on muutunud tänapäeval väga tähtsateks köögiviljadeks meie toidulaual. Tomat ja paprika sisaldavad rohkesti C-vitamiini, mis on eriti vajalik meie immuunsüsteemi jaoks. Lisaks sisaldavad suures koguses A- ja B-rühma vitamiine ning tomatis ja paprikas olevad ained aitavad ennetada kasvajad.
Tunne külvihooajast mõnu! (24.02.2019) Veel mõned nädalad ja ongi esimeste külvide aeg käes. Tasub üle vaadata oma külvivarustus – kas kõik vajalik on olemas, et taimede ettekasvatamine kulgeks mõnusalt?
Varjutuskangas päästab põletusest! (06.02.2019) Päike kipub õrnemaid okaspuid ja igihaljaid lehtpõõsaid valusalt põletama isegi juba jaanuaris. Eriti ohustatud on noored okaspuud ja põõsad. Ole valmis oma taimi kaitsma!
Käes on taimede ettekasvatamise aeg (06.03.2018) Taimede ettekasvatamise aeg on käes ning seemned ootavad mulda panemist. Põhimõtteliselt on võimalik seemneid külvata ükskõik millisesse anumasse, millel on drenaažiks augud põhja tehtud. Taaskasuta ära plastikust jogurtitopsid või seenekarbid. Kui tahad plastikut vältida, kasvata taimi ette wc-paberi või majapidamispaberi rullides, ajalehepaberis. Taimesilte on võimalik teha nii vanast hambaharjast, pliiatsist kui ka jäätisepulgast.
Viimane aeg õieäädikat teha (21.08.2017) Rukkililled 11.08.2017. Tallinn Foto: Koidula Kliimann Õunaäädika baasil valmistatud õieäädikat on sobilik kasutada näiteks salatikastmete või suuloputusvedeliku valmistamiseks.
Kuidas teha väetist taimedest (31.07.2017) Aedniku tööks on vajalikud toimeained taimedele kättesaadavasse vormi muundada ning neid kastekannu ja tavalise pritspudeli abil aias laiali jagada. Suuremate väetisekoguste jaoks on spetsiaalsed aianduspoodides müüdavad taimekaitsepritsid kõige mugavamad. Leebed väetamismeetodid toimivad kõige paremini siis, kui neid võimalikult tihti kasutada.
Vaarika tšai (hapendatud vaarikatee) (07.06.2017) Põhja-Eestis vaarikad veel 7. juunil ei õitse ilm.ee foto Vaarikalehed on praegu suured ja värsked, paras aeg neid tee jaoks korjata. Kuidas neid fermenteerida, kirjutab blogi "Metsik aed".
Võilille sool ja suhkur (31.05.2017) Noor ritsikas võilillel Foto: Riina Mändel Erksavärviline ürdsool sobib hästi nii soojade kui ka külmade roogade valmistamiseks ning suhkur magustoitudele värvi andmiseks.
Täna on sobiv päev lehtköögiviljade külvamiseks (22.05.2017) Thuni külvikalendri järgi on veel täna ja homme hea aeg töödeks lehtköögiviljadega, lehtköögiviljade külvamiseks, korjamiseks ja värskelt söömiseks, muru niitmiseks, toataimede kastmiseks ja väetamiseks.
Tootsipeenra idee kahjurite looduslikuks tõrjumiseks (19.05.2017) Järjest enam populaarsust koguv maheaiandus ning ka kogukonnaaiandus linnades on ajendatud inimeste soovist süüa kemikaalivaba köögivilja ning värsket, kohalikku toorainet. Ka kodus ise oma tarbeaia peenart majandades ei soovi tavaliselt keegi sinna mürki pritsida, kuid sageli on see ainuke väljapääs, kui kahjurid juba platsis on.
Seltsilistaimed. Segaviljelus. Allelopaatia. (12.05.2017) Seltsilistaimedeks nimetatakse seda, kui põhiaiakultuuridega koos kasvatatakse teisi sobivaid toidu-, maitse- ja ilutaimi. Allelopaapaatilised(taimede vastastikused biokeemilised mõjud)mõjud võivad olla nii soodustavad kui ka pärssivad, seepärast kõik taimed omavahel kokku kasvama ei sobigi.
Metsik toit: mai (06.05.2017) Umbrohud koduaiast või metsataimed võivad saada huvitavaks maitse-ja vitamiinilisandiks kevadistesse toitudesse. Maitseid kombineerides ning ainult värskeid ning kõige nooremaid taimeosi kasutades on võimalik leida toitudesse uusi nüansse. Enne toiduvalmistamist pese korjatud taimed korralikult puhtaks.
Maikuu aiatööd (02.05.2017) Puude õitsemise algus eelmisel aastal Tallinnas Nõmme 06.05.2016 Foto: Triinu Sarv Käes on maikuu, mil aiapidajatel on käsil eriti palju töid ja toimetusi. Tänavune kevad on tavapärasest jahedam ja ka prognoosid pole just eriti lootustandvad. Muld on veel külm, näiteks Tiirikojal mõõdeti 1. mail maapinna temperatuuriks -7,7 °C. Väike-Maarjas oli see -1,3 °C, Viljandis -4,0 °C ja Türil -1,1 °C.
Aprilli viimane nädal aias (28.04.2017) 24.04. Muhu, Simiste Foto: Kalmer Saar Kas tomatit saab kasvatada avamaal? Kas kurgid tuleks külvata peenrale seemnest või istutada taimed? Millal sibulad maha panna? Nendele ja paljudele teistele aiateemalistele küsimustele püüame vastuseid leida siinsamas aiapäevikus. Märtsi alguses ilm.ee külastajatele korraldatud küsitlusest selgus, et aiandus on hobiks paljudele ja et oodatud on aiandusalased nõuanded. Korjamegi siis siia kokku nippe internetiavarustest, püüame klapitada neid ilmaprognoosidega ja lisaks katsetame kõike seda väikesel katselapil Tallinnas Kristiine linnaosas.
