Kas aed on valmis talvele turvaliselt vastu minema? Võib-olla peaks veel ümber puude sättima turvavõrgud metsloomade kaitseks ja siduma kokku okaspuude võrad, et lumi oksi laiali ei suruks.
Kui lund pole veel palju saab ära teha ka need tööd, mis seni on jäänud ajapuudusel tegemata. Sulailmaga päevadel on väljas eriti mõnus tegutseda.
Aias, kuhu metsloomad kergesti sisse pääsevad, tuleb kindlasti kaitsta puid ja põõsaid. Noorte viljapuude ja ka teiste noorte lehtpuude koor ja peenemad oksad sobivad hästi kitsedele, põtradele ja jänestele talviseks kõhutäiteks.
Kaitsev võrkaed
Loomade rüüsteretk jääb ära, kui paned ümber puude metallvõrgust ringikujulised aiakesed. Jälgi, et võrkpiire ulatuks 1–1,5 meetri kõrguseni. Sellepärast, et osa võrgust jääb talvel lume sisse ja kõrgemalt hangelt pääseksid jänesed-kitsed muidu ikkagi puu kallale.
Tüve ja võrgu vahele jäta vähemalt 20 cm. Kui on olnud pikem sulaperiood ja maapind on pehme, püüa võrku suruda maa sisse, sest siis ei pääse ka hiired altpoolt tüve ligi.
Aiapoodides on müügil nii suurema kui väiksema silmaga kaitsevõrke. Hõredamad võrgud kaitsevad hästi suuremate loomade eest, tihedamad sobivad näriliste eest kaitsmiseks. Peenem võrk kulub ära näiteks kompostihunniku kaitsmiseks hiirte-rottide eest.
Galvaniseeritud võrk on kulukam osta kui plastkattega võrku, aga on palju tugevam.
Metallvõrgust on lihtne keerata turvatara ka ümber noorte okaspuude. Selle võib sinna jätta lausa mitmeks aastaks, kuna metsloomad võivad õrna koorega tüve ja võra kahjustada ka teistel aastaaegadel. Kasvades muutub okaspuu koor paksemaks ja jänesed seda siis enam ei taha, võrgu võib siis ära võtta.
Keri ümber tüve
Kui metallvõrku pole käepärast, saab lehtpuutüvesid kaitsta ka teisiti.
Kõige lihtsam on kasutada spiraalseid tüvekaitseid. Ümber tüve võib siduda nööri abil ka paksema kihi ajalehti, jõupaberit või pilliroomatte. Väga head on ka kuuseoksad, aga neid oksi tuleks panna ladvaga allapoole, sest siis nad ei kogu lund.
Aiapoes on müügil spetsiaalne tüvede kaitseks mõeldud kitsas džuutkangas, mida on väga mugav ümber tüve kerida.
Kõik välja toodud materjalid kaitsevad noori tüvesid ka pakase ja päikesepõletuse eest, viimane tekitab koorelõhesid.
Kadakatele toed alla
Kui roomavate ja laiuvate kadakate alumised oksad lamavad niiskel mullal ja üleval on paks lumetekk, tekib maa soojuse tõttu mõnus keskkond, kus seenhaigustel on hea levida.
Pane alumiste okste alla jämedaid roikaid, puupakke või kive, et maapinna vahele tekiks umbes 15 cm kõrgune õhuvahe. Liikuv õhk kuivatab niiskust ja pärsib seeneeoste tegevust. Ilma õhuta võivad oksad paksu lumekihi all koguni lämbuda.
Kui oksad on kõrgemal, on hiirtel põõsa all hea tegutseda. Nende vastu aitab mürksööt.
Kuidas siduda sambaid
Sambana kasvavate kadakate ja elupuude võra seo kokku. See aitab kaasa, et lumi oksi laiali ei suruks ja võra ei rikuks. Ära seo liiga tugevalt, sest kui okaste vahele ei jää õhku, on haigustel hea tegutseda. Kui siduda liiga õrnalt, tungib lumi ikkagi okste vahele.
Tõhusam on oksi kinnitada hoopis võra sees: sõlmi nöör või pael tüve külge. Selleks tuleb nööriga teha ring ümber ühe oksa, siis ümber järgmise jne. Puu tuleks seestpoolt niimoodi mitu ringi läbi käia.
Võrasse peidetud nöör ei riiva silma, aga oksad on fikseeritud, okkad pole kokku surutud ning õhk liigub. Nöör või pael võib jääda võra sisse mitmeks aastaks.
Põõsatoed ümber okaskera
Raske lumi võib kerakujulise elupuu litsuda laiaks nagu pannkoogi. Keravormi võib samuti nööriga kokku siduda, aga ikkagi kipub lumi keskele kuhjuma ning vajutab oksad laiali.
Tõhusam ja lihtsam on okkalist kera kaitsta jämedast traadist põõsatugedega, Suurepärane valik on need, millega suvel pojenge ja marjapõõsaid toestatakse. Nüüd suru need ümber kera okstele toeks. Tugede vahele pandud olevad oksad ei saa kuhugi vajuda. Kera jääb küll veidi püstisem, aga toed ei paista roheluse seest välja ega häiri, kui need hästi panna.. Jämedat traati annab suruda ka poolkülmunud pinnasesse.
Millal ja miks läheb vaja varjutuskangast? (06.12.2019) Päike võib õrnemaid okaspuid ja igihaljaid lehtpõõsaid valusalt põletada isegi juba jaanuaris. Ole valmis oma taimi kaitsma! Sügisel, kui maa pole veel külmunud, on paras aeg torgata ümber põletushellade puude ja põõsaste püstkojana tugikepid. Neile on talve edenedes ja kevade lähenedes hea kinnitada varjutuskangas.
Aeg avada linnusööklad (15.11.2019) Oktoobri lõpus - novembri alguses on paras aeg panna üles söögimajad talvituvatele väikelindudele.
Toataimed tänavad lisavalguse eest (29.11.2019) Hilissügis ja talv on toataimedele karm aeg, sest valgust on vähe. Kergenda nende elu ja anna taimelampidega lisavalgust.
Kuidas ajatada tulpe ja nartsisse? (16.11.2019) Kui soovid tavapäraselt varem aknalaual näha õitsvaid tulpe ja nartsisse, siis on paras aeg hakata tegutsema.
Lupjamine viib murust sambla (15.11.2019) Muru on kaunis ega sammaldu, kui seda paari-kolme aasta tagant lubjata. Parim aeg selleks tööks on oktoobris-novembris.
Paras aeg daaliad üles võtta (29.10.2019) Daaliad ehk jorjenid on aedades veel väga värvikad, kuid juba homme võib kraadiklaas alla nulli langeda ja siis läheb ülesvõtmisega kiireks. Parem on see töö varem rahulikult ära teha.
Sügisene suurpuhastus kasvuhoones (16.10.2019) Kasvuhoone on selleks aastaks oma töö teinud, nüüd tuleb ta põhjalikult puhtaks pesta ja korda teha. Päikest ja soojust on juba nii vähe, et kasvuhoones pole mõtet enam tomatitaimi pidada. Mõni kirsstomat üritab küll veel väga õitseda, kuid pole lootuski, et tema viljad söögikõlbulikuks kasvaksid.
Kuidas võidelda sääskede ja puukidega? (04.06.2019) Sääsevaba aeg lõpeb kevadel siis, kui ööpäevane keskmine temperatuur jõuab 8–9 kraadini. Siis muutuvad need ahned vampiirid aktiivseks. Ühel aastal on sääski tohutult palju, teisel vähe. Sääskede arvukus sõltub ilmast: kui kevadel sajab vähe ja ka lumevee loigud kuivavad ära enne, kui sääsevastsetest saavad valmikud, siis ongi sääski vähem. Tõhusalt hävitab sääsevastseid ka kevadine öökülm.
Muretu suvi ilma tigudeta ja sipelgateta (28.05.2019)
Kuidas istutada tomateid? (17.05.2019) Kütteta kasvuhoonesse saab taimed istutada tavaliselt mai teisel poolel, kuna suuremad öökülmad on selleks ajaks tavaliselt läbi. Algul tasub hoida kasvuhoones katteloor kindlasti käepärast, et ohu korral saaksid selle õhtul kiirelt taimedele laotada. Külmakaitse on kindlam, kui laotad loori kahe-kolmekordselt, kuna kihtide vahele jääv õhk on eriti tõhus isolaator.
Kevadised murutööd (06.05.2019)
Esimesed külvid avamaale (29.04.2019) Külmakindlamad kultuurid võib külvata kohe, kui muld on tahenenud ja harimiskõlblik. Seda, kui tihedalt ja millise reavahega igat sorti külvata, on täpsemalt kirjas seemnepakendil. Köögivili vajab viljakat mulda. Peenra tegemisel kaeva sisse kas orgaanilisi väetisi, nagu kompost, käärinud sõnnik, ja/või pikatoimelist köögiviljaväetist.
Arbuus ja melon kasvama! (23.04.2019) Arbuusid ja melonid pole meie aedades juba ammu mingi eksootika, vaid nendest on saanud täiesti tavalised köögiviljad. Nad on väga soojanõudlikud kultuurid ning suhteliselt pika kasvuajaga, seetõttu tuleb taimed igal juhul ette kasvatada – muidu ei jõua viljad meie lühikese suvega valmida.
Kuidas kasvatada ilusad tugevad tomatitaimed? (15.04.2019) Tugeva ja kompaktse tomatitaime saamine sõltub suuresti kasvukohast. Ilusa istiku saamiseks peab koht olema valgusküllane ja mitte liiga soe. Ära unusta istikuid ka väetada!
Parim aeg istutada ümber toalilli (03.04.2019) Kevad on imeline aeg, kui loodus hakkab ärkama pikast talveunest. Ka toataimedel on algamas uus kasvuhooaeg. Kevadel ümber istutatud taimed juurduvad kõige paremini ning saavad värskes mullas sisse hea kasvuhoo.
Lõika oma põõsad ilusaks (28.03.2019) Nii mõnigi hobiaednik on varakevadel raagus põõsaste ees seistes üsna nõutu: “Mitte tuhkagi ei saa aru, mida ja kust kohast tuleb lõigata.ˮ Tegelikult pole lõikamisel midagi keerulist, kui sa tead, mis põhimõtte järgi tuleb iga liiki hooldada.
Näpunäiteid õunapuu lõikamiseks (28.03.2019) Praegu on tasakesi jõudnud kätte see aeg, mil tasub teha korda oma õunapuud. Hoolduslõikust tasub teha igal aastal, siis on puud kogu aeg vormis ja töö läheb nobedalt. Ka puu tunneb end paremini, kui lõikad teda sageli ja vähe, mitte harva ja palju.
Lilletaimed aknalaualt: mida ja kuidas ette kasvatada? (25.03.2019) Pika kasvuajaga suvelilledel kulub külvist õitsemiseni natuke rohkem aega. Sellepärast tasub kindlasti nende taimed kevadel ette kasvatada, vastasel juhul näeme õisi alles suve lõpus.
Keeruta endale aiatöödeks vajalik kingikorv! (19.03.2019) Ilm.ee koostöös Aednik24.ee’ga loosib kõigi osalenute vahel 7 päeva järjest välja erinevaid aiandus- ja kodutoodete pakette. Keeruta ise ja kutsu ka pereliikmed keerutama. Siis on loosiõnn suurem.
Esimesed köögiviljakülvid (18.03.2019) Kuidas üldse teada, millal on õige alustada köögivilja ettekasvatust? Sobiv külviaeg – mis pole liiga vara ega liiga hilja – sõltub sellest, millal saab taimed istutada alalisele kasvukohale avamaal, külmkasvuhoones või rõdul-terrassil olevasse konteinerisse.
Noore viljapuu koor vajab kaitset (09.03.2019) Esimesed soojad päikesekiired märtsis alati rõõmustavad meid, aga noorte kaitsmata tüvega viljapuude jaoks on märtsipäike valus kogemus, mis tekitab külmalõhesid. Ka jänesed kipuvad märtsis viljapuuaias rohkem pahandust tegema.
Esimesena külva paprikat ja tomatit (02.03.2019) Lõuna-Ameerikast pärit harilik tomat ja paprika on muutunud tänapäeval väga tähtsateks köögiviljadeks meie toidulaual. Tomat ja paprika sisaldavad rohkesti C-vitamiini, mis on eriti vajalik meie immuunsüsteemi jaoks. Lisaks sisaldavad suures koguses A- ja B-rühma vitamiine ning tomatis ja paprikas olevad ained aitavad ennetada kasvajad.
Tunne külvihooajast mõnu! (24.02.2019) Veel mõned nädalad ja ongi esimeste külvide aeg käes. Tasub üle vaadata oma külvivarustus – kas kõik vajalik on olemas, et taimede ettekasvatamine kulgeks mõnusalt?
Varjutuskangas päästab põletusest! (06.02.2019) Päike kipub õrnemaid okaspuid ja igihaljaid lehtpõõsaid valusalt põletama isegi juba jaanuaris. Eriti ohustatud on noored okaspuud ja põõsad. Ole valmis oma taimi kaitsma!
Käes on taimede ettekasvatamise aeg (06.03.2018) Taimede ettekasvatamise aeg on käes ning seemned ootavad mulda panemist. Põhimõtteliselt on võimalik seemneid külvata ükskõik millisesse anumasse, millel on drenaažiks augud põhja tehtud. Taaskasuta ära plastikust jogurtitopsid või seenekarbid. Kui tahad plastikut vältida, kasvata taimi ette wc-paberi või majapidamispaberi rullides, ajalehepaberis. Taimesilte on võimalik teha nii vanast hambaharjast, pliiatsist kui ka jäätisepulgast.
Viimane aeg õieäädikat teha (21.08.2017) Rukkililled 11.08.2017. Tallinn Foto: Koidula Kliimann Õunaäädika baasil valmistatud õieäädikat on sobilik kasutada näiteks salatikastmete või suuloputusvedeliku valmistamiseks.
Kuidas teha väetist taimedest (31.07.2017) Aedniku tööks on vajalikud toimeained taimedele kättesaadavasse vormi muundada ning neid kastekannu ja tavalise pritspudeli abil aias laiali jagada. Suuremate väetisekoguste jaoks on spetsiaalsed aianduspoodides müüdavad taimekaitsepritsid kõige mugavamad. Leebed väetamismeetodid toimivad kõige paremini siis, kui neid võimalikult tihti kasutada.
Vaarika tšai (hapendatud vaarikatee) (07.06.2017) Põhja-Eestis vaarikad veel 7. juunil ei õitse ilm.ee foto Vaarikalehed on praegu suured ja värsked, paras aeg neid tee jaoks korjata. Kuidas neid fermenteerida, kirjutab blogi "Metsik aed".
Võilille sool ja suhkur (31.05.2017) Noor ritsikas võilillel Foto: Riina Mändel Erksavärviline ürdsool sobib hästi nii soojade kui ka külmade roogade valmistamiseks ning suhkur magustoitudele värvi andmiseks.
Täna on sobiv päev lehtköögiviljade külvamiseks (22.05.2017) Thuni külvikalendri järgi on veel täna ja homme hea aeg töödeks lehtköögiviljadega, lehtköögiviljade külvamiseks, korjamiseks ja värskelt söömiseks, muru niitmiseks, toataimede kastmiseks ja väetamiseks.
Tootsipeenra idee kahjurite looduslikuks tõrjumiseks (19.05.2017) Järjest enam populaarsust koguv maheaiandus ning ka kogukonnaaiandus linnades on ajendatud inimeste soovist süüa kemikaalivaba köögivilja ning värsket, kohalikku toorainet. Ka kodus ise oma tarbeaia peenart majandades ei soovi tavaliselt keegi sinna mürki pritsida, kuid sageli on see ainuke väljapääs, kui kahjurid juba platsis on.
Seltsilistaimed. Segaviljelus. Allelopaatia. (12.05.2017) Seltsilistaimedeks nimetatakse seda, kui põhiaiakultuuridega koos kasvatatakse teisi sobivaid toidu-, maitse- ja ilutaimi. Allelopaapaatilised(taimede vastastikused biokeemilised mõjud)mõjud võivad olla nii soodustavad kui ka pärssivad, seepärast kõik taimed omavahel kokku kasvama ei sobigi.
Metsik toit: mai (06.05.2017) Umbrohud koduaiast või metsataimed võivad saada huvitavaks maitse-ja vitamiinilisandiks kevadistesse toitudesse. Maitseid kombineerides ning ainult värskeid ning kõige nooremaid taimeosi kasutades on võimalik leida toitudesse uusi nüansse. Enne toiduvalmistamist pese korjatud taimed korralikult puhtaks.
Maikuu aiatööd (02.05.2017) Puude õitsemise algus eelmisel aastal Tallinnas Nõmme 06.05.2016 Foto: Triinu Sarv Käes on maikuu, mil aiapidajatel on käsil eriti palju töid ja toimetusi. Tänavune kevad on tavapärasest jahedam ja ka prognoosid pole just eriti lootustandvad. Muld on veel külm, näiteks Tiirikojal mõõdeti 1. mail maapinna temperatuuriks -7,7 °C. Väike-Maarjas oli see -1,3 °C, Viljandis -4,0 °C ja Türil -1,1 °C.
Aprilli viimane nädal aias (28.04.2017) 24.04. Muhu, Simiste Foto: Kalmer Saar Kas tomatit saab kasvatada avamaal? Kas kurgid tuleks külvata peenrale seemnest või istutada taimed? Millal sibulad maha panna? Nendele ja paljudele teistele aiateemalistele küsimustele püüame vastuseid leida siinsamas aiapäevikus. Märtsi alguses ilm.ee külastajatele korraldatud küsitlusest selgus, et aiandus on hobiks paljudele ja et oodatud on aiandusalased nõuanded. Korjamegi siis siia kokku nippe internetiavarustest, püüame klapitada neid ilmaprognoosidega ja lisaks katsetame kõike seda väikesel katselapil Tallinnas Kristiine linnaosas.
