Advertisement
Internet Exploreri versioonid < 8 pole toetatud!

Ilmakool

Noppeid troopilisest meteoroloogiast (11.12.2008 11:54)

,, Kui tume veel kauaks ka sinu maa
ja raske su koorem kanda,
kui enam ei jõuaks, ei jõuakski ka
sa soovide siniranda.’’

Hilissügisesse sobib J.Liiv alati, aga seekord võtkem neid ridu sõna-sõnalt ja mingem tumedalt maalt soovide siniranda. Ja polegi see aeg nii ammune, kus tavakodanik sai vaid unistustes ja geograafia õpiku kaasabil soojadel meredel ja randadel seigelda.   Neis lühikestes kirjatükkides ei ole eesmärk troopilise ilma teemasse süvitsi siseneda. Seda saab huviline ise teha, piisab vaid inglis(saksa-prantsuse-) keelse märksõna toksimisest Google’sse. Pigem on püütud siit-sealt netist hangitud tarkuseteri siduda oma harvade kogemustega ja kohalike pajatustega.

Ja vee l- eestikeelne Vikipeedia on nii hõre, et ehk saab keegi innustust ja asub ka meteoroloogia-klimatoloogialaseid märksõnu täiendama.

Kõigepealt siirdume orkaanide jälile.

Nimi ,,orkaan’’ tuleneb Ameerika Meteoroloogia Ühingu  sõnaraamatu järgi Kariibi mere piirkonna algasukate tainode sõnast ,,huracan’’ või maiade ,,hunraken-st’’, mõlemad vihased tormijumalad.

Troopilise ilma iseärasusi.
 
Ilm troopilises kliimavööndis erineb suuresti parasvöötme omast. Allolevalt pisut neist erinevustest, pidades silmas eelkõige troopilise konvergentsi tsooni ilma.


Troopilise konvergentsi tsoon on madalrõhuvöönd, mis formeerub ekvaatori lähedal seal, kus põhjapoolkera kirdepassaat kohtub lõunapoolkera kagupassaadiga.Õhuvoolude koondumisel on soe ja niiske õhk sunnitud kerkima kõrgustesse, tekitades tugevate sadude vööndi.   Sadude vöönd liigub sõltuvalt aastaajast ning on alati seal, kus päikese mõjul on kõige rohkem soojenenud aluspind.    ITCZ liigub lõunapoolkerale septembrist veebruarini ning vastupidi põhjapoolkerale selle soojal poolaastal. Ookeanide kohal on ITCZ vähem liikuv ja püsib enamasti veidi ekvaatorist põhja pool.

Tuul:

Rõhumuutused ja maakere pöörlemisest tekkiv Coriolis'i jõud on troopikas nõrgemad ning seetõttu valitseb ekvatoriaalses tsoonis õhu vertikaalne liikumine, mis kannab kõrgustesse kuuma ja niisket õhku.
Isobaaride ja isohüpside asemel kasutatakse troopikas voolujooni, et analüüsida tuulevälju.   Tuule suund on troopikas konstantsem. Puuduvad frondid, mis põhjustaks järske tuule kiiruse ja tuule suuna muutusi.
 
Coriolis' jõud on minimaalne ekvaatori juures. Seega ei arene 5° laiuskraadi   ulatuses mõlemil pool ekvaatorist troopilisi torme. 


Animatsiooni vaatamiseks kliki pildil
 

Madalrõhulohud:

Troopilises kliimavööndis on madalrõhulohud suunatud vastupidiselt parasvöötme omadele.Parasvöötme põhjalaiustel on lohud tavaliselt suunatud lõuna poole, troopilised lohud suunatud põhja poole.  Põhja poolkere parasvöötmes liiguvad madalrõhulohud läänest itta, troopilised lohud alluvad tavaliselt domineerivale idavoolule.

Frontide puudus:

Troopilises keskkonnas puuduvad õhumasse eraldavad frondid. Ilm on temperatuuri poolest küllaltki ühtne terve aasta jooksul. Maapinna lähedal   on temperatuur põhiliselt sõltuv pilvisusest. Vihmahooaegadel kipuvad temperatuurid olema veidike madalamad. 
 
Valitsevad idatuuled:

Ilmasüsteemid liiguvad troopikas idast läände. Orkaanid ja äikesetormid liiguvad lääne suunas.
Sellele reeglile on ka erandeid, eriti kui troopilised süsteemid liiguvad kõrgematele laiustele . Sellisel juhul korjavad läänetuuled nad üles ning kannavad hoopiski Atlandilt Euroopa poole.

Koostanud Matis Merilain