Jüri Kamenik ilmast

Prindi > Kommenteeri > Loe kommentaare (0) >

Äikesejaht 16. juulil 2009 (17.07.2009 00:00)

Autori fotod

Äikesejahi fotoreportaaži leiab SIIT ja SIIT

16. juuli tundus äikeste poolest soodne tulevat, kuid ikkagi ebakindel. Viimaks selgus, et soodsaim on olukord Kirde-Eestis, kuid mujal, eelkõige ida pool oli võimalus äikeseks samuti suur. Atmosfääri sondeeringud lubasid oodata  kuni 10 km kõrgusele ulatuvaid pilvi.  Äikest põhjustas üle Eesti kirdesse liikuv aktiivne lohk.
Niisiis toimus äikesejaht seekord Tarmo Tanilsooga. Start oli Tallinnast varahommikul, kui udu oli hajunud ja minek Elvasse, et huviline peale võtta.

Üldiselt oli konvektsioon kahe lainena: esimene laine tekkis öösel Leedus ja Lätis, kus oli ka äikest. Tegemist oli castellanus-tüüpi konvektsiooniga. See laine Eestis äikest hommikul eriti ei põhjustanud, kuid kohati isegi tugevaid hoovihmasid küll. Samuti oli taevas siis palju kõrg-ja keskkihi pilvi, mille all arenes konvektsioon.
Teiseks konvektsioonilaineks, mis tekkis pärast keskpäeva, see kõrgkihipilvede väli lagunes või nõrgenes, kuid kujunes õhtu poole uuesti. Pärast äikeste lõppu selgines taevas paljudes kohtades peaaegu täiesti ning õhtu pakkus helkivaid ööpilvi imetlemiseks. Paljudes kohtades maa auras, sest niiskust oli väga palju.

Lisaks äikeserohkusele iseloomustas 16. juulit veel väga kõrge kastepunkt, kuid üsna tavapärane või sellest veidi kõrgem õhutemperatuur (sooja polnud kuskil üle 27°). Soe ja niiske õhk oli äikeste toiteallikaks. Paljud äikesed tekkisid Kesk-ja Lõuna-Eestis ning liikusid esialgu kirdesse, hiljem aga külma frondi mõjul läände.
Suuremad äikesekolded olid Kirde-ja Kagu-Eestis. Nendes kohtades täheldati stabiilseid äikesepilvi. Üks kõrge äikesepilv kujunes ka Saaremaa keskosas. Esimesed äikesepilved olid vähepüsivad ja hakkasid üsna kiiresti hajuma. Kuna suuremates kõrgustes valitses tuulenihe, siis see võimaldas viimaks ka pikaealistel äikestel välja kujuneda. Kohati oli tugevaid tuuleiile. Äikesejahi ajal siiski tugevaid pagisid ei kohanud, kuid nõrgemaid (näiteks Võrus) küll.

Õnnestus näha ka paari lehterpilve, neist tähelepanuväärsem Mustvees. Vesipüks jäi Peipsi kohal siiski välja kujunemata.

Fotosaaki koos seletustega saate vaadata galeriist. Päeva teisel poolel keskendusime Tartu lähedal kujunenud stabiilsele äikesepilvele, mida uurisime põhjalikumalt. Sealhulgas jälitasime pilve Võruni, sealt edasi pilv hajus. Muuhulgas olime tunnistajaks pilve viimasele välgule. Tähelepanu vääris pilve muutlikkus, eriti oma elu viimases osas.  Pilv oli alguses väheliikuv, kuid külm front põhjustas siis pilve aktiviseerumise (välgulöökide hulk
suurenes ja pilve kasvas, eriti frondiga paralleelselt), siis aga hakkas äike liikuma itta või isegi kagusse.

Äikesepilvede ja nende teekondade kokkuvõte 16. juulil
Allikas

Lääne-ja eelkõige Loode-Eestis oli ilm rahulikum ja näiteks Tallinnas paistis valdavalt päike. Äikesest polnud märkigi, kui mõned kaugemad pilved välja aimata, kuid needki lasid aimata rohkem konvektsioonil kui äikesel.

Uut suuremat äikeseaktiivsust on ilmselt oodata pühapäeval (19. juulil) ja selle järgneval ööl. Siis saabub Eestisse väga soe ja niiske õhk. Lähenev madalrõhkkond annab tõuke äikesepilvede arenguks. Seega tasub siis valvel olla!