Rünksajupilv 4. mail 2008. aastal Tallinna kagutaevas. Seal oli äikest, kui see oli väga nõrk. Rünksajupilve paremas servas on näha võimsaid rünkpilvi, mis võivad areneda uuteks aktiivseteks elementideks. Cb ja Cu con ees on näha vähe või keskmiselt arenenud rünkpilvi.
Rünksajupilvede arengust loe: https://ilm.ee/index.php?46457, seal on mitmeid olulisi märkusi ja tähelepanekuid!
Rünksajupilved võivad välimuselt olla väga mitmekesised ja teinekord üldse olla vaataja eest varjatud näiteks kihtpilvedega (maskeeritud rünksajupilved). Sageli on rünksajupilved kõrgele ulatuvate tippude (tavaliselt 7-10 km, Eestis maksimaalne võimalik 13-15 km maapinnast), turbulentse ja kobrutava välimusega ning seetõttu väga rünklikud, kuid kõige tähtsamaks rünksajupilve tunnuseks on pilvetipu jäätumine, sest troposfääri ülaosas ehk 8-10 km kõrgusel maapinnast on temperatuur pidevalt -45°...-65°C. Jäätumise ja tugevate tuulte tagajärjel venivad pilve ülaosast välja kiudpilved; vahel jääb tipp küll ümaraks, kuid piirjooned on pehmemad ja laialivalgunumad kui jäätumata tipul, samuti „lameneb“ kobrutav pind kohas, kus pilv jäätub. Üleminek suurest rünkpilvest rünksajupilveks võib-olla vaid minutite küsimus.
Kui tõusvad õhuvoolud on piisavalt tugevad, siis kasvab rünksajupilv kõrguses kuni tropopausini või mõne muu takistava õhukihini ning valgub laiali ja moodustub alasitaoline jäätunud pilve ülaosa. Tõusuvoolu väga suure energia korral on alasi kohal näha ümarat tippu, mis ulatub tropopausi sisse. Kui alasi ümbruses on tugevad tuuled, siis võib pilve ülemine osa tuule suunas enam kui saja km ulatuses välja venida. Tugevad tuuled kõrgustes on pilve säilimiseks pigem kasulikud, sest kallutavad tõusva õhuvoolu pisut ettepoole ega lase sel seega tagasi langeda, mis hajutaks pilve.
Rünksajupilved annavad tavaliselt tugevaid hoogsademeid, kuid kui tõusvad õhuvoolud on ülekaalus, eriti pilve tekkimise ajal ja eesosas, siis ei pruugi eemalt kuigivõrd märgata sademeid (sajujooni) ja võib jääda mulje, et eriti polegi midagi oodata. Tavaliselt on selline mulje petlik, sest rünksajupilved on väga muutlikud ja sageli ei saa ette ennustada, kui palju sademeid tuleb: näiteks kui üle läheb esiosa, kus nagu öeldud, on ülekaalus tõusvad õhuvoolud, võib ilm jääda praktiliselt kuivaks, seevastu tagalas on ülekaalus laskuvad õhuvoolud ja sadada võib väga palju.
Tugevad sademed tekivad rünksajupilves selle kahefaasiliseks muutumise tõttu, sest lisaks pilvepiisakeste laatumisele annab väga suure või isegi suurema osa sademete tekkimisest jääkristallide protsess, mis on väga tavaline sademete põhjus segapilvedes.
Rünksajupilvedega võib kaasneda äike, mis vaatlejale avaldub tavaliselt välkude, müristamise, iseloomuliku tuultesüsteemi ja tugevate sadudena, kuid mitte alati, sest äikest toovad Eestis tavaliselt kõige kõrgemale arenenud rünksajupilved, mille kõrval võrdlemisi madalad (Cb humilis) on samuti üsna tüüpilised. Niisiis ei saa rünksaju-ja äikesepilve vahele võrdusmärki panna.
Lameda rünksajupilve ülaosa ulatub enamasti üsna napilt jäätumistsooni, mistõttu tihti ei olegi pilve ülaosas selgelt kiulist ehitust näha, vaid pigem räbaldunud ja kihtrünkpilvedele sarnane serv. NB! Sellise pilve sees võib-olla peidus ka kõrgele arenenud rünksajupilv, mis on võimeline äikest tekitama. 21. juunil 2009. a. Laitses.
Rünksajupilv on taevas harva täiesti üksikult, sest nende tekkeks on vaja ebastabiilset atmosfääri ja seega on üpris tõenäoline, et ümbruses tekib teisigi rünksajupilvi. Sageli moodustavad need mitmesuguseid kobaraid ehk klastreid või rivistuvad „joonena“. Sobivate tingimuste korral jätkub edaspidine organiseerumine ja võivad tekkida olenevalt ebastabiilsuse astmest jt teguritest mitmerakulised äikesetormid (vt kindlasti pilveelement), pagiliinid jne.
Osaliselt maskeeritud mitmeelemendiline äikesepilv 17. mail 2008. a. Tallinna kohalt lahkumas. Fotol on näha vähemalt 3 elementi; pilv tõi kaasa mõõduka äikese ja rahe. Pildile klikkides on seda võimalik täissuuruses vaadata.
Kui rünksajupilved kujunevad veekogu kohal, siis tekivad sageli pilvelehtrid või vesipüksid. See tõenäosus on väga suur siis, kui sooja veekogu kohal asub jahe ebastabiilne õhumass. Maismaa kohal võivad samuti tekkida pilvelehtrid või maapüksid ja ainult harva, kui energiat on atmosfääris väga palju ja labiilsus suur, ka tornaadod.
Frontidel, eriti soojal, on rünksajupilved sageli varjatud kihtpilvedega või kihtsajupilvedega. Sel juhul tuleb kasutada kaudseid määramismeetodeid (vaata Horisont.ee).
Rünksajupilved võivad tekkida ka teistest pilvetüüpidest kui ainult rünkpilvedest, sagedamini kihtrünkpilvedest, näiteks pärast ööd või sadu on taevas pilveräbalaid, mis võivad esialgu muutuda kihtrünkpilvedeks, edaspidi rünksajupilvedeks. Väga soojas õhumassis on rünksajupilvede areng võimalik kõrgrünkpilvedest.
Tekkepõhjustest ja -tingimustest lähtuvalt saab rünksajupilvi jaotada õhumassisisesteks (alatüübid: termiline, advektiivne ja orograafiline) ja frontaalseteks. Need võimalused saavad ka kombineeruda, näiteks väheliikuva frondi ümbruses võivad tekkida lisaks veel massisisesed rünksajupilved. Kombineeritud variant oli 2001. a. kurikuulsate juulitormide ajal.
Rünksajupilved on väga erisuguse väljanägemisega ning võivad olla ka suhteliselt lameda ilmega. Teinekord välimus ei peta ja nii ongi (lamedad rünksajupilved ehk Cb humilis), kuid vahel on rünksajupilve aktiivseid tippe varjamas laialivalgunud kiudpilvede väli või jäätumata rüngad ja siis on välimus petlik. Sageli tekivad lamedad rünksajupilved külmal poolaastal, kui tugevat soojenemist pole ja tropopaus on suhteliselt madalal. Neid nimetatakse kõnekeeles vahel ka talvisteks rünksajupilvedeks. Suvel võivad olla rünksajupilved nii madalad kui ka väga kõrged (Eesti kohal maksimaalselt pisut üle 13 km).
Vaata lisaks veel võimas rünkpilv, pilveloor võimsal rünkpilvel, ümaratipuline rünksajupilv, alasiga äikesepilv, Cb capillatus incus koos võimsate rünkpilvedega, maskeeritud rünksajupilv ja äikese-kiudpilved.
Rünksajupilve tüüpiliselt tunnuseks on kobrutavate rünkade "pehmemateks" muutumine, hiljem muutuvad pilveservad kiulisteks. See pilv põhjustas mõõdukat äikest. Tartu mnt-l enne Mäo risti 25. juulil 2009. a.
Äikesepilv 25. juulil 2009. a. Tallinna lähedal.
Autori fotod
