Jüri Kamenik ilmast

Prindi > Kommenteeri > Loe kommentaare (0) >

Udu võib püsida mitu päeva - kõrgrõhkkond ja inversioon (11.01.2010 17:53)

Autor: Jüri Kamenik

Foto: Kaie Avistu

Talvistes kõrgrõhkkondades juhtub tihti, et vaatamata väga kõrgele õhurõhule (10. jaanuaril 778 mmHg) on taevas tihti lauspilves, väga külma ilmaga pudeneb ka jää-ja lumekristalle. Kihtpilvisust tekitab inversioon, mille põhjuseks on maapinna kiirguslik jahtumine kõrgrõhkkonnas (talvel): kuna õhk on väga halb soojusjuht, siis jahtub kõige rohkem kiiremini jahtunud maapinnaga külgnev õhukiht, kuid kõrgemal on soojuskadu väiksem ja õhk soojem. Selline kihistus on väga stabiilne, sest külma ja tiheda õhu kohal paikneb soojem ja kergem (vähem tihedam) õhk.

 Ka viimastel päevadel on ilm olnud mõnel pool pilves, kuid see pilvekiht on asunud väga madalal või lausa „maapinnal“ ehk moodustanud udu (minimaalse nähtavusega alla 50 m). Kui inversioon on maapinnast kõrgemal, on ka pilved vastaval kõrgusel (mõned sajad meetrid), kui inversioon asub maapinnal, tekib härmatis ja udu. 10.-11. jaanuaril oligi inversioon maapinnal (temperatuur tõuseb kõrgusega, antud juhul madalaim temperatuur maapinnal või sellelähedases õhukihis, kõrgemal soojem), tekkis udu härma moodustamisega. 11. jaanuaril on tihe udu püsinud Soome lahel ja selle rannikul (ilmselt lisaniiskus jääkatteta veest aitas udu tekkele kaasa), näitena olgu toodud pildiseeria Tallinna ühest veebikaamerast (tallinn.info/webcam/):
Normaalne nähtavus 10. jaanuaril:

Udu 11. jaanuaril:

Jooksvat meteoroloogist infot leiab näiteks siit

Nendel andmetel on nähtavus Tallinnas muutunud õhtupoolikul järgmiselt:

Nagu näha, on päeval udu tihedus olnud võrdlemisi väike, kuid õhtul tihenes udu järsult, sest jahtumine samuti suureneb – veeaur kondenseerub välja, vastavalt päikese madalamale laskumisele ning loojumisele. Pilved aga asuvad „maapinnal“ (kui on x või pole kõrgust antud, siis tähendab see pilvede „maapinnal“ paiknemist):

Kuna antitsüklonaalne (kõrgrõhu-) ilm püsib järgnevatel päevadel, siis võib udu püsida samuti mitu päeva. Seejuures udu tõenäoliselt laieneb lähitundide jooksul. Udu hajub tavaliselt siis, kui muutub ilm (näiteks tugevneb tuul või muutub järsult õhurõhk, saabuvad kõrg-ja keskkihi pilved – udu toetav jahtumine väheneb; hakkab sadama jne). Praegust aega võiks kindlasti pildistamiseks kasutada ja uurida, millised on härma moodustavad kristallid puudel ja maapinnal (ka lumel on tekkinud härmatis)!
Inversioonist on pikemalt juttu siin: Inversioon!

Udune periood sai 15. jaanuariga läbi. Härmatist oli üle Eesti lausaliselt ning samuti naaberriikides, seega kokku vähemalt sadadel tuhandetel ruutkilomeetritel. Kohati kogunes 3-5 cm paksune härmatisekiht ning mõned puud, eriti kased, kaldusid looka raske koorma all. Udu tekkis sellest, et põhjast ja loodest saabus soojemat ja niiskemat õhku, mistõttu lõunasse liikudes see jahtus (külmem õhumass oli ju ees) ja "üleliigne" niiskus kondenseerus uduna või sublimeerus härmatisena välja.
15. jaanuaril muutus ilm kuivemaks ja edaspidi pisut tuulisemaks, mistõttu härmatis hakkab aeglaselt maha langema. Inversioon oli esialgu veel väga tugev (kohati sadas jäävihma või jääuduvihma, kuigi temperatuur oli alla -10 kraadi - näiteks Kagu-Eestis), mistõttu ka pilvekiht püsis edasi. Mõnes kohas männimetsades võib näha, et metsaalune on oksi täis. See on nn murdunud okste fenomen, mis tekib peaaegu eranditult männikutes, sest mänd on tundlik rasketele lume-ja härmatisekoormatele.
Õhurõhk tõusis uuesti (vahepeal langes 1020 hPa lähedale) ja ulatus üle 1040 hPa. Kuna Atlandil aktiviseerusid tsüklonid, hakkas lõuna-ja kagutuul tugevnema. See kandis aga külmemat õhku ning temperatuur lõuna poolt alates langes. Kõrgrõhkkond küll eemaldus Venemaale, kuid mitte väga kaugele (vertikaalne ulatus ikkagi üle 10 km).