Jüri Kamenik ilmast

Prindi > Kommenteeri > Loe kommentaare (0) >

Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe? (29.01.2010 16:18)

Foto: Kristi Asi

Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe, küsib kylmavares rubriigis "Küsi Jürilt".

kylmavares, 24.01.2010 18:20
Tere! Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe? Vanarahva jutu järgi peaks tulema ju soe suvi, kui on külm talv. Veel olen kuulnud seitsmeaastastest tsüklitest, et 7 aastat sooja talve ning 7 aastat külma ilma, kas see vastab mingil määral tõele ning kui palju on võimalik ette näha järgmise talve kohta.

Vastab Jüri Kamenik:

Tere! Aitäh huvitavate küsimuste eest.

Aastaaegade vaheliste seoste leidmine on väga keerukas ja ei ole kindlasti garantiid andev. Ometi mingisugused seosed on leitud, kuid need on ikkagi vaid tõenäosuslikud ehk eranditega, isegi rohkete eranditega.

Ilmavanasõnade järgi tundub vanarahvas arvavat, et aasta jooksul saadav soojushulk eriti ei muutu, seega peaks soe suvi külma talve kompenseerima. Tegelikult aga päris nii see pole, sest on ju olemas ilmastiku-ja kliimatsüklid, seega võib konkreetne aasta olla keskmiselt soojem kui mõni teine (näiteks võivad samal aastal nii talv kui suvi mõlemad soojad olla või vastupidi – nii see kipubki olema). Kui kliima ei muutu, siis pikas perspektiivis on tõepoolest saadava soojuse hulk enam-vähem sama (mingisugune fluktueerumine siiski paratamatult toimub).

On veel teada, et ilmade järjepidevus lõpeb septembriks, seega suve järgi ei saa talve kohta midagi öelda (muutub tsirkulatsioon, toimuvad suuremastaabilised ümberkorraldused atmosfääris jne, millel ei ole korrelatiivset seost eelnenuga või on see nõrk). Alles sügise edenedes saab tuleva talve kohta midagi öelda.

Talve järgi saab siiski oluliselt rohkem suve kohta öelda, kuid sellega peab olema ikkagi ettevaatlik.
Kipub olema nii, et külma talve järgi tuleb pigem jahe suvi ja sooja talve järgi soe suvi (sügisel-talvel alanud tsirkulatsioon kannab kevadelgi veel sooja edasi või kuna ei ole meri eriti jääs, lund vähe, siis pole sooja kohalejõudmisel erilisi raskusi jne; põhjusi on mitmeid). Seejuures võib-olla olulisem talve teine pool, sest on võimalik, et talve esimene pool või algus on väga külm, aga lõpus läheb soojaks. See peaks ka soodustama pigem sooja suve. Rõhutan veelgi, et kuigi tendents on sellisele seosele, on see siiski eranditega.

Ilmastik on päeva kuni mõnekümne aastase perioodi ilm (kui hästi lihtsalt öelda), kliimast saame rääkida alles vähemalt 30-aastasest perioodist, kuid tegelikult ei teata, kui pikk peaks olema ajavahemik, et kliimast rääkida. Mõned ütlevad, et isegi kuni 100 aastat. WMO-s on aga 30 aastat kokku lepitud, mida kasutatakse standardina. Seega, kui juttu on tsüklitest, siis Teie kuuldud 7-aastane tsükkel peaks kuuluma ilmastikukõikumiste või –tsüklite kategooriasse. Siiski tundub, et lühim põhjendatud ilmastikutsükkel on 9-11 – aastane (mingit aastast täpsust ei ole, vaid see võib paar aastat siia-sinna kõikuda). Sellele järgnevad ridamisi pikemad tsüklid (pikim tsükkel kestab 250 miljonit aastat), mis põhinevad enamasti dendrokronoloogial, jääpuursüdamike uuringutel, päikesetsüklitel, astrononoomial jne, sest instrumentaalsete vaatluste periood on väga lühike ja otseselt vaatlusridade vahel saab vähe üldistusi teha. Samuti on varasemate aegade kohta vähe andmeid ja nende interpreteerimine ei ole samuti sugugi lihtne jne. Aga seda kõige lühemat perioodi tajub ju ka inimene oma elu jooksul – näiteks käivad soojad ja külmad talved pigem kobaras, kui et täiesti juhuslikult ja läbisegi.

Kuidas aga järgmine talv tulla võiks, seda tahaks ise ka teada ja seetõttu midagi kindlat kosta ei saa. Kas võib arvata, et käesoleva talvega on alanud külmemate talvede rida? Eks saame näha.