•  

Lõunatsüklon (09.02.2013 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

Formaalselt, lõunatsüklon on tsüklonite liik, mille soe sektor on täidetud troopilise õhumassiga. Lõunatsükloneid võib defineerida või määratleda ka tekkekoha alusel või isegi välimuse järgi satelliidipiltidel.
Satelliidipiltidel on neil sageli iseloomulik lehviku või kukeseene kuju või on väga võimas pilvemass, millel pole üldiselt mingit spiraali kuju. Meteoroloogiaõpikutes öeldakse sageli, et lõunatsüklonid tekivad Vahemerel, Musta ja Kaspia mere piirkonnas. See pole päris õige - ka Kesk-Euroopas tekivad vahel lõunatsüklonid, kõik sõltub troopilise (või piisavalt sooja) õhumassi asukohast. Lõunatsüklonitele lähedased on edelatsüklonid, mis tekivad Biskaia lahe, Prantsusmaa jne kohal, neis on kombineeritud (ühendatud) lõuna-ja läänetsüklonite omadused ja eripärad.

Lõunatsüklonitel on suur soojavaru, mis teeb võimalikuks rohke saju, võimsate pilvesüsteemide ja äikeste tekke - põhjus on selles, et mida soojem on õhk, seda enam suudab see niiskust endaga siduda ja tsüklonites õhk ju tõuseb. Niisiis troopilise õhumassi tõustes vabaneb palju varjatud soojusenergiat ja kondenseerub rohkelt niiskust, eriti kui õhumass juba on niiske. See ongi lõunatsüklonitega kaasaskäivate tavapärasest ehk võimsamate nähtuste põhjus - kus on palju energiat, seal saavad nähtused ka tugevamad olla.

Siiski ettevaatust: tavaliselt öeldakse, et lõunatsüklonid toovad kaasa rohke saju (kui mäletate 2008.a. novembri lumetormi - see oli lõunatsüklon) ja tugevad äikesed ning suure sooja. Tegelikult sõltub kõik sellest, kust meie suhtes möödub tsükloni kese. Lõunatsükloni ida-ja lõunaosas on soe õhumass ja äikesed, mujal enamasti jahe ja laussajune ilm. Niisiis, kui selle kese möödub Eestist ida poolt, on oodata jahedat ja sajust ilma, kui lääne poolt, siis väga lämbet/sooja/sula (sõltuvalt aastaajast) ja muutlikku ilma. Ometigi peab rõhutama, et on lõunatsükloneid, mille piires on ilm suhteliselt ühtlane. Üks neist mõjutas Eesti ilma peamiselt 1. veebruaril 2010. a. ja selle piires oli ilm igal pool lumesajune. Lähemalt selle liikumisest vt allpool näidet ilmakaartidega.

Lõunatsükloni võimalikku lähenemist saab prognoosida ilmakaardilt, kui isobaarid paiknevad meridionaalselt (pikemalt on sellest juttu siin: Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada III).

Kui on soov prognoosida selle järgi, mis väljas toimub, siis saab soovitada vaid tuule jälgimist - enne lõunatsüklonit pöördub tuul järsult ja hakkab puhuma idast või kirdest, kuid mitte alati. Pilvede poolelt võib öelda, et taevas hakkab kattuma üha tihenevate kiud-ja kiudkihtpilvedega, kuid sama juhtub ka lääne-või edelatsükloni või nendega seotud sooja frondi eel, nii et tarvis on toodud näpunäited sünteesida (vaadelda koos ja siis järeldada), et midagi lõunatsükloni kohta prognoosida.

Olgu toodud lõunatsüklonite näide kahe ilmakaardi varal. Nooled näitavad rõhkkondade liikumissuunda, pikkused liikumise kiirust, kahe otsaga nool ilmasüsteemi väheliikuvust.  
Allolev ilmakaart on 1. veebruari 2010. a. kohta. Lõunatsüklon on tekkinud Musta mere lähedal ja liigub loodesse, otse üle Eesti. Kaasa tõi see 5-17 cm lund ja soojema õhu, kuid mitte sula. Tuul polnud kuigi tugev, sest õhurõhugradent oli väikesevõitu.  Paneme veel tähele, et isobaarid (peened mustad jooned) on paigutunud põhja-lõunasuunaliselt ehk meridionaalselt või loodest kagusse, mis määrab ka tsükloni liikumissuuna:

Täpselt ööpäev hiljem, 2. veebruari hommikuks on lõunatsüklon kiiresti Soome kohale liikunud. Põhja poole on kerkimas veel kaks väikest lõunatsüklonit, olles ühendatud nabanööride ehk frontidega, kuid need liikusid Eestist ida poolt mööda, tuues lund, kuid mitte sula ja jättes hiljem järele frontaaltsooni, mis eraldas suhteliselt sooja õhku Eestis (ja lääne pool) Venemaa läänealadel tekkinud külmast kõrgrõhkkonnast:


Allikas: EMHI (http://www.emhi.ee/?ide=19,252)

Lõunatsüklonitel on suur sademete- ja külmal ajal tuisupotentsiaal, seega tasub silm ilmakaartidel peal hoida!

Lõunatsükloneid on Tartu Ülikoolis uurinud Kaupo Mändla, vt http://www.lote.ut.ee/440056

Eelmised artiklid:

Tuulekülm - tajutav temperatuur (27.01.2013) Foto: Annely Ahse Tuulekülm ehk tajutav temperatuur on tuule tõttu tegelikust temperatuurist madalam. Tajutava temperatuuri reaalajas leiab  ilm.ee linnade leheküljelt klõpsates klahvile "rohkem andmeid".Tuulekülm on kraadides välja pandud Eesti ilmateenistuse EMHI kodulehe ilmavaatluste kaardile (Ilmavaatlused - Tuulekülm)

Gradienttuul ja geostroofiline tuul (07.01.2013) Foto: Kristina:) Atmosfääris on õhk pidevas liikumises, mida põhjustab kaks jõudu -  õhurõhu gradientjõud (lihtsamalt öeldes õhurõhuerinevused) ja gravitatsioon (Maal raskusjõud). Kui õhk on juba liikuma hakanud, siis mõjub liikuvale õhuhulgale pidevalt Coriolisi jõud, raskuskiirendus, sisehõõre ning ülemiste õhukihtidega seotud mõjud. Pidevalt kujuneb välja dünaamiline tasakaal nende jõudude vahel.

Coriolisi jõud (21.12.2013) Pilt: gravitationalpropulsion.com Coriolisi efekt on näiline jõud, mis tekib pöörlevas (mitteinertsiaalses) taustsüsteemis ja kallutab liikuvaid objekte oma esialgsest suunast kõrvale. Ka Maal mõjub Coriolisi jõud, sest maakera pöörleb. Coriolisi jõud kallutab liikuvaid objekte põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Jõud on suurim poolusel ning puudub ekvaatoril.

Halonähted (01.12.2013)

Positiivne välk (07.07.2013)

Pilveelement (07.07.2013)

Pagi (07.07.2013)

Altocumulus castellanus (07.07.2013)

Uduvikerkaar (20.06.2013)

Antisolaarne punkt (20.06.2013)

Mesosfäär (20.06.2013)

Helkivad ööpilved (25.06.2013)

Optikanähtused (20.06.2013)

Ilmaennustamine (12.06.2013)

Väljavaade (12.06.2013)

Meteoroloogia (12.06.2013)

Äikese- ja konvektsiooniindeksid, äikese liikumine (26.05.2013)

Rahe (13.05.2013)

Sissevool (12.05.2013)

Ci vertebratus, sulgpilved (24.04.2013)

Ci uncinus, kassiküüned (24.04.2013)

Kelvin-Helmholtz (16.04.2013)

Külm front (16.04.2013)

Virga (16.04.2013)

La Niña (09.04.2013)

El Niño (09.04.2013)

Õhumassid (25.03.2013)

Atmosfäär (25.03.2013)

Jugavool (25.03.2013)

Sünoptika (25.03.2013)

Radar (09.03.2013)

Jäätuv ja jäävihm (17.01.2013) Läikivad hanged 17.01 Järvamaal Foto: Maret Saareleht Sissejuhatuseks veidi selgitust. Eestikeelne terminoloogia on siin puudulik. Freezing rain - jäätuv vihm, mille puhul on tegu küll täielikult vedelate sademetega, aga vihmapiisad jäätuvad allajahtunud maapinna ja esemetega kokku puutudes, moodustades jääkihi.

Jäide ja kiilasjää (17.01.2015) Foto: Avo Piirak jääpiltide galeriist NB! Mitte neid segi ajada!

Nor´easter (03.02.2013)

Advektsioon (03.02.2013)

warm-core lows (03.02.2013)

Ekstratroopiline (troopikaväline) tsüklon (03.02.2013)

Orkaan (03.02.2013)

Tuisk (03.02.2013)

Tuulepuhang (03.02.2013)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam