•  

Kas on peale külma talve loota sooja suve? Õhuvoolud ja tsirkulatsioon (10.02.2013 14:54)

Autor: Jüri Kamenik

Vasakul positiivne, paremal negatiivne NAO

Tsirkulatsioon ehk õhuvoolude süsteem sõltub õhurõhuerinevustest.
Eesti ilmastikku kujundavad tsirkulatsioon ja õhumassid. Viimaste liikumisi suunab tsirkulatsioon, mis on võrdlemisi püsiv õhuvoolude süsteem ja mida põhjustavad püsivad (püsiv tähendab päevi, nädalaid ja kuid kestev) õhurõhuerinevused. Need erinevused sõltuvad Assoori maksimumist ja Islandi miinimumist. Seejuures õhurõhuerinevused nimetatud süsteemi (NAO) piires muutuvad.

Väga üldistes joontes on nii, et kui need erinevused on suured (NAO positiivne faas), siis valitseb läänevool, mis põhjustab talvel sooja ja niisket ning suvel jahedat ja niisket ilmastikku, aga suvel on vastav seos nõrgem, eriti käib see jaheduse põhjustamise kohta. Kui õhurõhuerinevused on väikesed (NAO negatiivne faas), siis läänevool nõrgeneb ja suvel võib mõjule pääseda lõuna-või idavool, tuues sooja või palavat ilma, kuid talvel jällegi väga külma ilma (Siberi kõrgrõhkkond laieneb Euroopani).

Üldistest reeglitest on ikka erandeid. Olgu toodud võrdlemisi eksootiline näide. Näiteks toob talvisel ajal kagu-ja idatuul tavaliselt külma õhku, sest see on mandril jahtunud, ent ometi on juhtunud, et kaugelt lõunast on talvel kaguvooluga sulailm Eestisse jõudnud, näiteks üks ekstreemne juhtum oli 2007. aasta märtsis, kui temperatuur tõusis mõnel pool üle 20 soojakraadi, kuid tõsi, märts on juba küll üsna kevad, aga siiski märkimisväärne olukord. Ei ole välistatud, et midagi sarnast võib edaspidigi juhtuda.

Aja jooksul pandi tähele, et on olemas teatud tsirkulatsioonitüübid või tüüpolukorrad. Neid on püütud klassifitseerida, kusjuures seda on enamasti tehtud asukohapõhiselt, näiteks Suurbritannia-, Kesk-Euroopa- või Venemaa-keskselt. Eesti jaoks ei ole päris eraldi vastavat klassifikatsiooni välja töötatud, kuid siiski on selgunud, et Eesti puhul sobib selline jaotus, mille järgi on tsirkulatsioonid jaotatud tsonaalseks ja meridionaalseks tüübiks ning on ka nende vahepealne ehk poolmeridionaalne tüüp. Sellist jaotust nimetatakse Wangenheim-Girsi klassifikatsiooniks, mis on nime saanud alusepanijatest.

Tsonaalne tsirkulatsioon (teaduskirjanduses W- ehk läänetüüp) tähendab üldiselt õhuvoolu läänest ja niiskeid õhumasse. See põhjustab niiskeid suvesid, kusjuures ilm võib-olla ka üsna soe, ei pruugi olla pidevalt jahe ning soojasid talvesid. Selline õhumasside liikumine tekib siis, kui Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi vahel on suur õhurõhuerinevus (NAO positiivne faas) ning Atlandi ookeanilt jõuavad tsüklonid ja nendega niisked õhumassid Euroopasse ja vahel kaugemalegi.

Poolmeridionaalne tsirkulatsioon (ka lihtsalt meriodionaalne, teaduskirjanduses E- ehk idatüüp) tähendab õhuvoolu idast, kagust või lõunast. Talvel on teoreetiliselt sellel neutraalne mõju, kui õhumassid liiguvad lõunast põhja, sest isotermid ehk õhutemperatuuri samajooned paiknevad jaanuaris lõuna-põhjasuunaliselt, kuid teisiti on olukord siis, kui õhuvool on kagust või idast, mis kuulub samuti selle tsirkulatsioonivormi alla. See toob enamasti kuiva õhku ning suvel sooja või palavust, talvel aga mõõdukast külmast pakaseni (nagu oli 2010. a.talvelgi). On erandeid, nagu näide sulast kaguvooluga talvel eespool. See tsirkulatsioonivorm on oluline ka lõunatsüklonite seisukohalt, sest võimaldab viimaste jõudmist Eestisse.

Meridionaalne tsirkulatsioon (teaduskirjanduses C-tüüp) tähendab üldiselt õhuvoolu põhjast. Sama jutt, mis eelmise puhul – talvel mõju teoreetiliselt temperatuurile väike, sest isotermid paiknevad põhja-lõunasuunaliselt. Kevadel näiteks on aga sellel tsirkulatsioonivormil suur mõju Eesti ilmastikule, sest põhjas ei ole veel soojaks läinud ning sealt tuleb seega külma.

Eelmised kaks tsirkulatsiooni võib kõnekeeles ka nö ühendada ja kõneleda vaid meridionaalsest. Toodud skeemid on üldised ning tegelikult sõltub olukord siiski suuresti konkreetsest olukorrast.

Pikaajaliste ennustuste tegemisel kasutatakse näiteks rõhuväljade kaarte ja traditsiooniliselt analoogaastate meetodit, mis tähendab võimalikult sarnase temperatuurikäiguga aastate väljaotsimist käesolevale ja analüüsimist, kuid praeguses "kliimamuutuste perioodil" ei soovitata analoogaastaid kasutada, vt näiteks S.-E. Enno uurimust>>> .

Võib-olla on rohkem mõtet ennustada suve talve järgi, kui talve suve järgi, sest ilmastiku järjepidevus kipub katkema suvel (täpsemalt augustis), aga meeles peab pidama, et igasugused variandid on võimalikud. Teine pudelikaela koht on üleminekuaastaajad, sest siis korraldub samuti tsirkulatsioon ümber ja võib tulla ootamatusi. Seetõttu saame rääkida hooajaprognooside puhul vaid ikkagi mingist tendentsist või võimalusest, et nii võib minna. Nii et eks mingi seos on olemas, aga liiga tõsiselt ei maksa oma plaane selle järgi seada, vaid olukorral võiks lihtsalt silma peal hoida, sest tsirkulatsioon sõltub ju tegelikult väga paljudest asjaoludest ja nagu alguses öeldud, on otsene põhjus õhurõhuerinevuste püsimises, kuid õhurõhk omakorda sõltub ju mitmest asjaolust – näiteks 2010. a. talve ilmastik oli näiteks ühe võimalusena põhjustatud jämedas joones sellest, et ookeani pinnatemperatuur on tavapärasest madalam, mistõttu vähem aktiivseid tsüklone ja läänevool jäi märksa nõrgemaks.
Eestis teeb vastavaid prognoose näiteks M. Kaasik TÜ-st>>>
NAO kohta vaata: https://ilm.ee/?45492

Eelmised artiklid:

Lõunatsüklon (09.02.2013) Lõunatsüklon on tsüklonite liik, mille soe sektor on täidetud troopilise õhumassiga.

Tuulekülm - tajutav temperatuur (27.01.2013) Foto: Annely Ahse Tuulekülm ehk tajutav temperatuur on tuule tõttu tegelikust temperatuurist madalam. Tajutava temperatuuri reaalajas leiab  ilm.ee linnade leheküljelt klõpsates klahvile "rohkem andmeid".Tuulekülm on kraadides välja pandud Eesti ilmateenistuse EMHI kodulehe ilmavaatluste kaardile (Ilmavaatlused - Tuulekülm)

Gradienttuul ja geostroofiline tuul (07.01.2013) Foto: Kristina:) Atmosfääris on õhk pidevas liikumises, mida põhjustab kaks jõudu -  õhurõhu gradientjõud (lihtsamalt öeldes õhurõhuerinevused) ja gravitatsioon (Maal raskusjõud). Kui õhk on juba liikuma hakanud, siis mõjub liikuvale õhuhulgale pidevalt Coriolisi jõud, raskuskiirendus, sisehõõre ning ülemiste õhukihtidega seotud mõjud. Pidevalt kujuneb välja dünaamiline tasakaal nende jõudude vahel.

Coriolisi jõud (21.12.2013) Pilt: gravitationalpropulsion.com Coriolisi efekt on näiline jõud, mis tekib pöörlevas (mitteinertsiaalses) taustsüsteemis ja kallutab liikuvaid objekte oma esialgsest suunast kõrvale. Ka Maal mõjub Coriolisi jõud, sest maakera pöörleb. Coriolisi jõud kallutab liikuvaid objekte põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Jõud on suurim poolusel ning puudub ekvaatoril.

Halonähted (01.12.2013)

Positiivne välk (07.07.2013)

Pilveelement (07.07.2013)

Pagi (07.07.2013)

Altocumulus castellanus (07.07.2013)

Uduvikerkaar (20.06.2013)

Antisolaarne punkt (20.06.2013)

Mesosfäär (20.06.2013)

Helkivad ööpilved (25.06.2013)

Optikanähtused (20.06.2013)

Ilmaennustamine (12.06.2013)

Väljavaade (12.06.2013)

Meteoroloogia (12.06.2013)

Äikese- ja konvektsiooniindeksid, äikese liikumine (26.05.2013)

Rahe (13.05.2013)

Sissevool (12.05.2013)

Ci vertebratus, sulgpilved (24.04.2013)

Ci uncinus, kassiküüned (24.04.2013)

Kelvin-Helmholtz (16.04.2013)

Külm front (16.04.2013)

Virga (16.04.2013)

La Niña (09.04.2013)

El Niño (09.04.2013)

Õhumassid (25.03.2013)

Atmosfäär (25.03.2013)

Jugavool (25.03.2013)

Sünoptika (25.03.2013)

Radar (09.03.2013)

Jäätuv ja jäävihm (17.01.2013) Läikivad hanged 17.01 Järvamaal Foto: Maret Saareleht Sissejuhatuseks veidi selgitust. Eestikeelne terminoloogia on siin puudulik. Freezing rain - jäätuv vihm, mille puhul on tegu küll täielikult vedelate sademetega, aga vihmapiisad jäätuvad allajahtunud maapinna ja esemetega kokku puutudes, moodustades jääkihi.

Jäide ja kiilasjää (17.01.2015) Foto: Avo Piirak jääpiltide galeriist NB! Mitte neid segi ajada!

Nor´easter (03.02.2013)

Advektsioon (03.02.2013)

warm-core lows (03.02.2013)

Ekstratroopiline (troopikaväline) tsüklon (03.02.2013)

Orkaan (03.02.2013)

Tuisk (03.02.2013)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam