Internet Exploreri versioonid < 8 pole toetatud!

Jüri Kamenik ilmast

8. augusti palavusest ja äikesetormidest (09.08.2011 14:30)

Autor: Jüri Kamenik

Derecho in Estonia - 8th August in 2010
More about it: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/derecho.htm

8. august oli veel üks palav päev ja Eestit väisas õhtul märkimisväärne äikesetorm. Üks 8. augustiga võrreldav, äikesekuningas, kes mäletab, käis külas 26. juuli hommikul: loe siit.

8. augustil Eesti absoluutset kuumarekordit ei sündinud ja maksimumtemperatuur jäi 7. augusti omale alla, sest õhumass ise oli pisut jahtunud ning selle serv lähemal. Jõhvis mõõdeti siiski õhtupoolikul maksimumiks 34,6 kraadi. Ka paljudes kohtades mujal tõusis temperatuur üle 30 kraadi. Püsima jäi 7. augusti omapärane temperatuurijaotus, kui Tallinnas oli temperatuur alla 30, kuid näiteks Kehras üle 33 kraadi.

Tugevamaks oli muutunud ka somp, mille tõttu jäi nähtavus mõnel pool ainult 5-10 km piiresse, silmapiiri lähedased objektid olid sinaka vine sees. Ka pilved olid suhteliselt halvasti nähtavad, mõnel pool võis ainult seniidilähedasi pilvi läbi vine märgata.

Somp. Läbi tiheda vine on pilvi väga raske vaadelda.

Äikeselaineid oli kolm. Esimene neist läks hommikul üle saarte, mis tõi kaasa tugevaid tuuli, kuid ka Lääne-Eestis kuni Tallinnani liikus üks üsna nõrk äike. Tallinna kohal oli see ribakujuline ja põhjustas kerget vihma. Ida-kirdetaevas paistis punakalt päike, mis värvis kogu ümbruse oranžikaks, sest päikesevalgus paistis läbi sombu ning hõreda vihmakardina. Äike ise oli nõrk ja ainult pilvesiseste välkudega.

Paar pilti hommikusest äikesest Tallinnas (kl 6-7 vahel).

Seejärel saabus päevaks rahu, ilm oli palav ning tuulevaikne. Pärastlõunal tekkis taevasse kõrgrünkpilvi, mis õhtupoolikul muutusid tornjamaks, näidates labiilsuse suurenemist ja seega arvestatavat äikesevõimalust. Kui mõni selline pilv liikus päikese ette, siis tekkis üpris silmapaistev kiirtelehvik. Õhtul võis märgata ka nõrka seniidikaart. Mõned fotod sellistest olukordadest:

Sellised kõrgrünkpilved näitavad, et äike on lähedal. On siiski üksikuid juhtumeid, kui nende pilvede nägemisest on äikeseni jäänud 5-10 tundi. Foto on tehtud Harjumaa kaguosas kl 17.56.

Kõrgrünkpilv päikese ees. Selle ümber on näha kiirtelehvik (perspektiivi ilming) ning pane tähele veel pilveserva eredat sära.

Veel üks tornjas kõrgrünkpilv päikese ees. Ka sellised pilved tekivad enne äikest. Pilve tipu kohal on näha kiudpilvedes tekkinud seniidikaart.

Olukord muutus kiiresti õhtul, kui Lätist lähenes organiseerunud äikesepilvede süsteem. See liikus üle Eesti, põhjustades väga tugevaid tuuli, tugevus oli valdavalt 17-26 m/s, kuid kohati üle 30 m/s, mistõttu need murdsid puid, elektriliine jne. Väike-Maarja ilmajaamas registreeriti juhtumisi tuule kiiruseks 36,5 m/s. Äikesesüsteemi servaaladel sadas vähe vihma, kuid sealt, kus läks keskmine osa üle, palju rohkem (paduvihm), mõnel pool sadas rahet.
Äikesetormi polnud mõnedel detektoritel peaagu üldse märgata, näiteks StrikeStar näitas ainult mõnda välku. Detektorid registreerivad peamiselt pilv-maa tüüpi välkusid, selles tormis olid aga põhilisteks pilvesisesed välgud. Sellistel juhtudel võibki mõnel detektoril äike märgamata jääda, olgu see kuitahes tugev.
Äikese ajal läks väga hämaraks, süttis tänavavalgustus. Peab arvestama, et tegemist oli õhtuse ajaga. Kui päike on madalal horisondi kohal, siis läheb äikesega palju pimedamaks. Võimalik, et keskpäevasel ajal jäänud siiski nii valgeks, et tänavalgustus poleks süttinud.
Äikesetormi kahju pildid Rakverest, video Mäo ristist.
Äikesetormist EMHI kodulehel.
Foto, kui see äikesetorm jõudis Soomesse.
Järgnevalt mõned fotod Tallinnast. Peab märkima, et veidi maad eemal, mõnes teises kohas, oli vaatepilt hoopis teistsugune. Taevas pakkus igal juhul vaatamisväärset. Ida-ja kagutaevas:

 

Äikesepilvede süsteemi piiritleb kiudpilvisus. Näha on ka kõrgrünkpilvi.

Ülemise ja keskmise kihi pilvede sisse on peidetud (maskeeritud) rünksajupilved, kus on äikest.

Läheneb tormituultega madal pilveserv.

Pildi ülaosas on huvitavad pilvemoodustised näha.

Kui äike oli peaaegu üle, lähenes lõuna poolt rullpilv või midagi sellelähedast. Ka selle üleminekuga kaasnesid tugevad tuuled.

Lahkuvate äikesepilvede alasi all on mammatused.

Edela-, lääne-ja loodetaevas:

Päikeseloojangu võis ära näha.

Vaata satelliidipilte äikesetormi arengust ja liikumisest: http://www.ilm.ee/?47737

Kolmas laine saabus pärast seda äikesetormi. Uued äikesed liikusid Liivi lahelt saarte ja Lääne-Eestini ning Lätist Ida-Eesti kohale. Mõnel pool tõid needki kaasa tugevaid tuuli, mis ulatusid tormini (üle 21 m/s, näiteks Võrus) ja tiheda välgutamise.

Sellised äikesed ei ole midagi esmakordset. Tugeva mulje ja mälestuse jätavad äikesetormid sinna, kust üle liiguvad. Mõnes teises kohas, mis jääb puutamata, võib sealsetel elanikel jääda mulje, et selliseid äikeseid polegi olnud. Näiteks Tallinnast 20-30 km edelas möödus õhtu peaaegu sademeteta ja kuuldi vaid mõnda kauget müristamist, ilm oli kogu aeg rahulik. Seetõttu olgu toodud tugevatest äikesetormidest mõned näited (nimekiri pole mõistagi täielik):
1998. aastal juunis;
2001. aastal 16.-19. juulil;
2002. aastal 4. juulil ning 31. juulil ja 1. augustil;
2003. aastal 26. mail;
2007. aastal 15. mail ja mai lõpus ning 18. juuli öösel;
2009. aastal 16. ja 19. juulil;
2010. aastal näiteks 26. juulil.

Tugevad äikesed on seotud tavaliselt troopilise õhumassiga. Selle servaaladel tekib nii frontidega seotud kui õhumassiseseid äikeseid. Kuna energiat on piisavalt, siis saavad äikesed areneda võimsateks ja ulatuslikeks ning need võivad läbida sadu km ja enamgi.

 

Eelmised artiklid: Arhiiv