•  

Jüri Kamenik 2010. aasta äärmuslikust ilmast (31.12.2010 19:06)

2009/10. aasta talv algas detsembri keskel. Mandril lund esialgu peaaegu polnud, kuid saarte lääne- ja lõunaosas sadas seda palju. Suurim sadu oli 17. detsembril Liivi lahel, kui Sõrve tipp ja Kolka said ööpäevaga meeter lund. Põhjuseks oli väikese madalrõhukeerise ja väga külma õhumassi koosmõju avatud veekogu (mere) kohal. Sõrves mõõdeti ametlikuks lumepaksuseks küll 41 cm, kuid Kolkas Lätis 100 cm. Sellest lumest jätkus terveks talveks.

Source: Latvian Environment, Geology and Meteorology Centre

Hiljem sadas järveefekti ja madalrõhkkondade koosmõjus lund palju Põhja-Eestis. Eriti tugev lumesadu oli põhjarannikul detsembri lõpus ja jaanuari alguses, kui viimaks kasvas lume paksus 63 cm-ni, mis osutus Tallinn-Harku uueks jaamarekordiks. Hiljem jäi lume paksus väiksemaks tuule, lume kokkuvajumise ja sublimatsiooni tõttu.

Mandril algas pärast jõulupühi pidev külmapäevadega ehk suladeta periood. See kestis veebruari lõpuni. 24. veebruaril ületas Eesti sooja sektoriga osatsüklon, mis tõi poolde Eestisse sula. Põhjapoolne osa jäi aga veel sulast puutumata. Mõned päevad hiljem saabus siiski sula kõikjale.
Sulavaba perioodi kokkuvõte: Jõhvis ulatus see 76 päevani, olles möödunud talve pikim! Varasem rekord pärineb sealt 1995/96. aasta talvest, mil sulavaba oli 69 päeva. Lühim sulavaba periood oli Sõrves, "vaid" 48 päeva, kuid see sai samuti vaatlusjaama rekordiks. Pikim suladeta periood üldse Eestis on olnud 90 päeva 1941/42. talvel Viljandis ja Ristnas.
Kõige paksemaks jõudis lumikate ametlikel andmetel kasvada märtsis, kui Kirde-Eestis ulatus see üle 70 cm.

Lumikatte paksus 15. märtsil Eestis.
Allikas: EMHI

Märtsisse jäi ka mitu äikesepäeva. Talvist äikest oli 13. ja 14. märtsil. Pikemalt loe sellest SIIT.
Üks väga märkimisväärne periood oli jaanuaris, kui enam kui nädal järjest oli härmatist. Tipphetkel laius härmatis sadadel tuhandetel ruutkilomeetritel, st mitmes riigis. Härmatise ulatuslikule tekkele aitas kaasa 11. jaanuril looderannikule liikunud udu, kuid ilm oli veel väga külm. Ööpäevaga levis udu ja soojem ilm üle Eesti. Ka see udu oli oma ulatuselt ja kestuselt tähelepanuväärne. Põhjuseks oli sooja ja niiske õhu saabumine põhjast – näiteks Lapimaal läks ilm sulaks, kuid Eestis jäi külm napilt püsima. Härmatis kasvas päevi ja ladestus oli viimaks mitme sentimeetri paksune. Härmatis lagunes 19. jaanuariks ja kuigi hiljem tekkis seda talve jooksul veel korduvalt, siis nii pikalt see enam ei püsinud.

Härmatis 15. jaanuari õhtul Tartus. Autori foto

Selge ja külm 23. jaanuar Nõmmel. Autori foto

Kevadine ilm saabus juba 24.-25. märtsil. Mõnel pool oli sooja üle 10˚C. Näiteks 27. märtsil oli kohati lausa 13˚C sooja. Õhtul liikus edelast üle Eesti pagijoon* äikeste ja rahega. Selline olukord sai võimalikuks väga niiske ja sooja õhu kohalejõudmise tõttu lõunast. Äikest soodustas edelast lähenev külm front. Edaspidigi oli kevad soe ja sooja õhu advektsiooni oli sageli. Näiteks 1. aprillil oli sooja kohati 15 ja enamgi kraadi ning ilm üsna päikeseline.
Mai oli huvitav kontrastsuse poolest. Näiteks 8. mail oli nn kahe Eesti päev, kui pooles Eestis oli jahe ja pilves ilm, kuid pooles Eesti palav suveilm sagedaste äikestega, pikemalt loe SIIT. Kuigi suur palavus taandus järgmiseks päevaks, läks juba mõni päev hiljem uuesti kuumaks ja siis juba terves Eestis. 13. maiga algas kahenädalane palav ja äikeseline ilmastik. Alles 24. maist muutus ilm jälle jahedaks ja stabiilsemaks. Juuni oli jahe, kuid väga sajune, eriti Ida- ja Lõuna-Eestis. Huvitav oli see, et mitmel pool polnud ühtki äikesepäeva, kui 11., 12. ja 30. juuni välja arvata, viimasel juhul läks uuesti ilm palavaks ja mõnel pool oli äikest.
Juuli algus oli keskmiselt soe, kuid mõne päevaga läks ilm kuumaks. Paljudes kohtades oli mitmel päeval äikest. 8. juulil õnnestus vaadelda hästiarenenud mammatuseid Põltsamaa lähedal. Mammatuste puhul on pilve alumine pind nagu mullidega kaetud. Kuigi seda seostatakse vahel tornaadodega ja muu taolise ohtliku ilmaga, peab nende nägemisel teadma, et oht on siis juba möödas, sest mammatuseid näeb eelkõige hajuva või eemalduva rünksajupilve alasi all. Täpselt nii oli ka 8. juulil.

Autori foto

Seejärel saabus mõneks päevaks rahulikum ja tavapärase südasuvise soojusega ilm. Aga juba juuli keskpaigast jõudis Aafrika lääneosast üle Kesk-Euroopa Läänemerele kuum õhumass. Mitmel pool Eestis tõusis maksimumtemperatuur üle 30˚C. 15. juulil oli paljudes kohtades äikest, õnnestus vaadelda ebaharilikult ilusaid äikesepilvi.

Autori foto

Seejärel palavus veidi taandus, kuid kuu lõpus mõjutas Eesti ilmastikku otseselt Venemaal asuv kõrgrõhkkond oma troopilise õhumassiga. Mõned ööd olid troopilised, st miinimumtemperatuur üle 20˚C. Ebatavaliselt palav oli 26. juuli öö, kui südaööl oli veel sooja 25˚C ja varahommikul 23˚C. Kuna energiat oli atmosfääris palju, siis tekkis sel ööl Lätis äikesekolle, mis liikus loodesse ja tugevnes. Varahommikul jõudis see isegi Tallinnasse, kuid oli siis juba nõrgenemas ja peale tugeva tuule ja vapustava vaatepildi muud ei pakkunud.

Riiulpilv ja rullpilv 26. juuli varahommikul Tallinnast nähtuna.
Autori foto

Ka 29. juuli oli äikest väga täis. See päev oli huvitav sellepoolest, et esiteks oli eelmisest päevast hulga jahedam ja teiseks tuuline ja alguses madalate räbaldunud pilvetükkidega. Sellise ilmaga ei ootaks ilmselt äikest, kuid mida õhtu poole, seda rohkem rünksajupilvi tekkis ja õhtuks oli suurem osa Eesti oma jao saanud. Vähem äikest jagus teistessegi juuli lõpupäevadesse.
Augusti esimene pool oli samuti palav ja tihti äikeseline. 8. augusti hommikul liikus üle Lääne-Eesti saarte võimas äikesetormide süsteem, mis tõi rahet ja langetas temperatuur alla 10 soojakraadi. Päev oli üle Eesti rahulik, kuid õhtul liikus üle Eesti kahe tunniga derecho ehk teatud äikesepilvede süsteem, mis tõi purustusi mitmele poole. Selle süsteemi sabas liikus hilisõhtul veel hulgaliselt äikesepilvi Ida-Eestisse, kus mõnega kaasnes veel täiendavaid purustusi. Õhtul tekkis Lätis ja Liivi lahel väga intensiivseid äikesekoldeid, mis tõid taas tugeva äikese saartele. Mandrile jõudes need siiski hääbusid.

Ülivõimas äikesekolle 8. augusti hommikul läänesaarte kohal, mis tõi kaasa ka rahet.
Allikas:  Sat24

15. august oli samuti üks ebaharilikult äikeserikas päev. Eestisse jõudis taas peaaegu troopilist õhku ja juba varahommikul jõudsid Lääne-Eesti saartele ulatuslikud äikesepilved. Need liikusid päeval üle kogu Eesti ja intensiivistusid pärastlõunal Ida-Eesti kohal. Peipsi taga jõudis pilvesüsteemi võimsus taas derechoga võrreldavale tasemele, seega Eesti pääses napilt purustavast tormist. Seal oli enne tormi saabumist üle 34˚C sooja. Ka Eestis oli enne 8. augusti tormi saabumist 32˚-33˚C.
17. august jäi viimaseks eriti äikeserikkaks päevaks, samuti oli siis veel väga soe. Päeval käisin Hiiumaal. Kui ma praamlaevaga tagasi tulin, oli ilm tõeliselt suvine, tuulevaikne ja väga soe. Taevas oli vähe pilvi, peamiselt Hiiumaa kohal madalad pilved, samuti oli taevas vinene. Sõidu ajal märkasin Pärnu suunas vaadates oranži pilve (päike oli loojumas), mis oli hästi ilus ja kiudpilvedest kraega. See liikus otse peale ja veidi lisainfot hankides sain teada,  et tegemist oli ägeda äikesetormiga. Veidi enne mandrisadamat ilmusid esimesed välgud ja ma otsustasin sadamast veidi kõrvale pimedasse, kuid lagedasse kohta minna, et äikest jälgida. Esimese poole tunni jooksul olid välgud eemal ja lõid maasse, aga kui äike lähemale jõudis, siis väänlesid välgud pilvepinnal või lõid pilve ühtlaselt valgeks. Vihma ei sadanud ja oli soe, nii et igati head tingimused jälgimiseks. Vaatemäng oli vapustav, välke oli kümneid, viimaks tuli veel üks pilveosa nagu rohkem mere poolt, kus oli veelgi metsikumalt välkusid, hakkas veidi sadama ja siis ajapikku äike nõrgenes. Kokku vältas äike u 3 tunni ümber. Alguses oli ka väike tuulepuhang, kuid üldiselt oli ilm vaikne. Tundus, et äike tabas just Hiiumaad, sest vaatemängu oli sealpool rohkem, ma jäin aga pigem äikese serva. Hiljem selgus, et sealsed elanikud siiski äikest eriti ei saanud, seega ilmselt jäi äike kuskile Väinamere kohale.

18. august oli pilves ja mõnel pool väga sajune. Paljudes kohtades oli ka äikest, aga see oli pilvesisene ja nõrk. Põhja-Eesti siiski pääses suuremast sajust ja äikesest. Edaspidi oli ilm juba mõõdukalt soe ja sügisehõnguline. Ainult mõnel üksikul päeval tõusis temperatuur 20˚C lähedale. Sageli oli tuuline ja sajuhoogudega. 22. augusti õhtul oli nõrk, aga huvitav äike. Taevas oli madalalt pilves ja jahe. Miski ei viidanud äikesele. Siis muutusid järsku pilved edela suunas, pea kohale liikus sünge pilveserv. Päike just loojus ja värvis läänetaeva sügavalt punaseks. Järsku sähvatas pea kohal punakas välk. Mõned minutid hiljem sähvatas veel paar korda. Samuti müristas. Pimeduse saabudes liikus edelast üle idakaare veidi intensiivsem äike. Pilve eemaldudes oli pea kohal tähistaevas ja kuu valgustas rünksajupilvede tippusid. 2010. a. suve kokkuvõte

September oli üsna harilik. Märkimistvääriv oli haruldaselt ilus ilm 24.-25. septembril. Oli tunne, et on liiga palav, samuti oli ilm vaikne ja päikeseline. See aga lõppes juba 26. septembriks ning edaspidi oli ilm sügisene.
Oktoobris sadas mitu korda lund. Esimest korda 12. oktoobril, kõige suurem lumesadu aga oli 22. oktoobril, mille tõi aktiivne osatsüklon, mis liikus otse üle Eesti. Lumi maha ei jäänud. Järgneval ööl oli äikest, pikemalt vaata SIIT.

November oli esialgu soe ja lumest asi kaugel. Mitu korda moodustus Euroopa kohal erakordselt hästi välja kujunenud jugavool, mille põhjuseks oli suur temperatuurikontrast Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel.

 Kuu keskpaigas tekkis polaarfrondil nii suur laine, et see lükkas suvise sooja korraks isegi Eestini, näiteks Tartus mõõdeti 15. novembril soojarekord. Mõnel pool oli kuni 13˚C sooja. Järgnev ööl tekkis järsku torm, sest õhtul läks polaarfront uuesti üle ja selle taga tuhises hirmsa hooga külm õhk Eestisse. Jätkus tavapärane sügisilm. 18. novembri öösel liikus üle Eesti aktiivne soe front. Sellega seoses sadas kuni 20 cm lund, kuid see sulas. Püsiv pööre talve poole toimus 24. novembril, kui lumesaju ja tuisu saatel ilm jahenes.
Novembri lõpus oli sisemaal pakaseline ilm (kuni -27˚C), kuid põhjarannikul sadas järveefekti tõttu rohkelt lund. Detsembris tõid ulatuslikud tsüklonid palju lund kõikjale, oli äikest ja viimaseks päevaks kasvas lumikate kuni 75 cm-ni. Tegelikult oli 50-70 cm lund ilmselt mõnel pool põhjarannikul juba novembri lõpus, kuid ilmajaamades ei ulatunud lumepaksus selliste näitajateni. Aasta viimaseks päevaks oli talv kestnud juba enam kui kuu aega.


Lumepagi äikesega 4. detsembri õhtul Tallinnas.
Autori foto

2010. aasta paistis silma äikeserohkuse poolest, kuid äikest oli olenevalt piirkonnast väga ebaühtlaselt: näiteks Väike-Maarjas registreeriti 38 äikesepäeva, kuid loodenurgas vaid kümmekond. Äikesedetektor(id) registreeris(id) Eesti kohal 220 tuhande välgu ümber, mida on umbes sama palju, kui 2005.-2009. a. kokku. Silmapaistvalt äikeserohke oli maikuu, seevastu juunis oli äikest väga vähe. Äikest täheldati kõikidel kuudel, v. a. jaanuaris ja veebruaris, neist varaseim juba 13. märtsil ja hiliseim 4. detsembril (10.12. öösel oli välkusid seoses lumetormiga). Põhjalikku ülevaadet, millal ja millistes maakondades vaadeldi äikest, vt siit: http://web.zone.ee/eav/eav_andmed10.htm

Sven-Erik Enno kokkuvõte 2010. a. ilmastikust: https://ilm.ee/?48336

_________
* - Definitsiooni järgi küll peaks pagi- ehk ebapüsivuse joonel olema pagituuli, kuid antud juhul neid ei registreeritud, kuna varakevadise aja tõttu ei jätkunud võimsateks äikesetormideks piisavalt soojust. Seetõttu oleks ehk mõiste ebapüsivuse joon sobilikum olnud.
squall line
A line of sudden, sometimes violent thunderstorms that develop on the leading edge of a cold front. Squall lines can form up to 80 to 240 km (50 to 149 mi) in front of an advancing cold front and can be more than 160 km (99 mi) long. The thunderstorms of a squall line can produce severe weather conditions, such as hail and rain accompanied by winds of over 96 km (60 mi) per hour; they are also associated with tornadoes, especially in spring and early summer.

Eelmised artiklid:

Kas talv tuleb jälle külm ja idast? (16.12.2010) Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt" "Kas on loota, et sel aastal Eestis domineerinud ida-lääne suunalised õhuvoolud jätkuvad ka järgneval aastal, või on see pigem erand mis sel aastal toimunud on? Kui ma olen õigesti aru saanud, siis idast läände suunduvad õhuvoolud põhjustavad meil kuuma suve ja külma lumerohket talve, samas läänest itta suunduvad õhuvoolud aga aastaringset niisket sademeterohket ilma."

Kuidas tsüklonid ja antitsüklonid omale nime saavad (09.12.2010)

Külm õhk tuleb meile lõunast, soe aga põhjast! (02.12.2010) Õhutemperatuur Põhja-Euroopas 2. detsembri hommikul.Allikas: intellicast.com Enamuses Eestist oli 2. detsembri öö pilves ja ilm üsna leebe, kuid Kagu-Eestis oli selgem ja külma rohkem kui 10°C. Külmem õhumass asub praegu Eestist lõuna pool (vaata allolevat ilmakaarti), mis tingib  külmema ilma. Soe õhk aga saabus suurtelt põhjalaiustelt, näiteks Lapimaa põhjaosas oli temperatuur üle null kraadi.

Miks ilmateated erinevad? Ilmaprognoosid ja Eesti ilmastiku ebareeglipärasus (02.12.2010) Foto: Signe Nõmmik Ilmaprognoosimine on midagi, mis toimib hästi stabiilse ilmastiku korral. Stabiilne ilmastik võib tähendada ka näiteks Lääne-Euroopa konkreetsemaid sadusid või Kesk-Aafrika tüüpilisi pärastlõunaseid äikesetorme, aga mitte Eesti niinimetatud tibutamist ja ühel päeval soojemat, teisel külmemat jne ilmastikku. Võib öelda, et Eesti ilma ja ilmastiku omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus.

Lõunatsüklon toob vihma, lörtsi, lund (23.11.2010) Lõuna-Euroopast liigub väga kiiresti põhja poole aktiivse lõunatsükloniga seotud pilvemass, mis toob tänasest Eestisse mõõduka või tugeva saju. Tsükloniga seotud pilvemass on selline nagu juuresoleval satelliidipildil, kusjuures tugevaim sadu on kõige heledamates pilveosades.

Huvitav pilvemaastik varjuga (10.11.2010) Pildistatud 8.septembril 2010 aastal Järvamaal Ussisoo kandis. Foto: Jarek Jõepera Huviline saatis ilusa ja efektse foto.

Veelkord talvisest äikesest (23.10.2010) Kirdesse lahkuv äikesepilv Tallinnast vaadatuna 23. oktoobri öösel.Autori foto

Aktiivne osatsüklon ja erakordne äikeseöö 22.-23. oktoobril (23.10.2010) 22. oktoober tõi Eestisse nii lund, lörtsi kui vihma ja isegi äikest. Järgnevalt sellest lähemalt. Kui keegi märkas veel äikest, siis võib jagada oma kogemusi kommentaarides!

Kuidas õhurõhk enesetunnet mõjutab? (31.08.2010) baromeeter-termomeeter ilm.ee kogust Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt":

Keeristorm? Tornaado? Tromb? Vesipüks? (13.08.2010) Mida mõista keeristormi ja tema sugulaste all? Kas tegemist on rangelt võttes ühtse nähtusega või on siiski reaalselt olemas ka keeristormide (või keeristuulte?) liigid?

Satelliidipildid derecho arengust II (09.08.2010)

Üle Eesti on liikumas tugevate äikeste vöönd! (08.08.2010) Läti radar See tekkis juba Leedu-Valgeneve kohal, on jõudnud üle Läti Lõuna-Eestisse ja liigub sealt kiiresti põhja-loode suunas.

Üks erakordselt kuum päev selja taga, teine veel ees! (07.08.2010)

Äikesekuninga visiit (26.07.2010) 26. juuli varahommik pakkus tugevat äikest ja erakordseid vaatepilte!

Satelliidipildid äikesekuninga arengust (26.07.2010)

Kuuma õhumassi pealetung (25.07.2010) 23.-24. juuli oli kuuma õhumassi pealetung ning 24. juulil järjekordne kahe Eesti päev.

4. juulil on tugevate äikesetormide ja võimaliku Keila tornaado aastapäev! (04.07.2010) Möödub kaheksa aastat tugevatest äikesetormidest ja Keila trombist.

Pilvemaastikud 25. juunil ja väike ilma kokkuvõte (26.06.2010) Satelliidipilt 25. juuni õhtul. 25. juunil jõudis kagust ja idast Eestini väga soe ja niiske õhumass, mille mõjuala piirdus enamasti vaid Eesti idapoolse osaga. Lääne-Eestis oli jahe ja sadas vihma. Erinevate omadustega õhumassi tõttu võis arvata, et vähemalt Ida-ja Lõuna-Eestis tuleb võrdlemisi palju äikest. Äikest tuligi, kuid see vöönd jäi napilt idapiiri taha. Võimsad äikesepilvedemassiivid on ülalolevat satelliidipildil selgesti nähtavad ja need paistsid õhtupoolikul ka Eestisse, kuid üks neist, mis tekkis Ida-Läti kohal, riivas Venemaale jõudes ka Eesti äärmist ida-ja kagunurka.

Kas tammepuu tõmbab välku ligi? (15.05.2010) Kaks korragaPildistatud 13.05.2010 kell 20:37 Audrus.Foto: Avo Soidla Tänavune mai keskpaik üllatab lisaks pikalt kestvale soojalainele ka pikka aega kestva äikesevõimalusega. Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt".

Ilm 8. mail 2010 - kahe Eesti päev (09.05.2010) Lühiülevaade, milline oli ilm 8. mail Eestis ja lähiümbruses: Põhja-Eestis ja saartel jätkus pilves ja jahe ilm (maksimum 5-9 kraadi), kuid Lõuna-Eestis oli kohati ilm täiesti selge ning temperatuur hakkas väga kiiresti tõusma ja juba kella10-11-ks jõudis mõnel pool 20. soojakraadini (maksimum 26 kraadi).

Kassi ja hiire mäng ilmarindel (05.05.2010) Juba mõnda aega on Ida-Euroopas ja Venemaa aladel ilm olnud väga soe, ent Lääne-ja osaliselt Lõuna-Euroopas tavatult jahe, meenutagem kasvõi nüüdset lumesadu Lõuna-Prantsusmaal. Ka Eesti on jäänud enamasti jahedasse õhumassi, v. a. näiteks 30. aprillil, kui kohati oli üle 20 kraadi sooja ja sellele järgnes öösel mõnel pool äike.

Ilm jaheneb loode poolt kiiresti (27.04.2010) Täna õhtupoolikul võisid Loode-Eesti elanikud tähele panna, et ilm jahenes järsult ja õhk muutus jäiseks. Enne seda oli sooja kuni 18 kraadi, pärast jahenemist langes õhusoe 10 kraadi peale ja õhtu ning öö jooksul läheb veelgi jahedamaks.

Emajõgi 15. aprillil (16.04.2010)

Emajõgi Tartus 12. aprillil (13.04.2010) EMHI: 13.aprillil kell 8:00  Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 326 cm ja Praagal - 285 cm.

Emajõgi Tartus 11. aprillil (12.04.2010)  EMHI: 2.aprillil kell 8:00  Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 324 cm ja Praagal 281 cm.

Emajõgi Tartus 9. aprillil (09.04.2010) 9. aprillil kell 8:00 Emajõe veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 313 cm ja Praagal 269 cm.Fotod

Emajõgi 8. aprillil (08.04.2010) Fotod Tartu kesklinnast.

Üle ääre ajavast Emajõest (06.04.2010) Emajõgi Tartus jalakäijate sillalt vaadatunaKäes on suurvee kõrgaeg ja seda ka Emajõel.

27. märts pakkus nii äikest, rahet kui tugevat vihma (29.03.2010) Äikesest 27. märtsil

Märtsi teine nädalavahetus oli üllatavalt äikeseline (15.03.2010) Äike on märtsis väga haruldane, kui nüüd oli äikest lausa kahel märtsipäeval järjest! Selgitame, kuidas ja miks.

Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid? (04.03.2010) Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid?Võrdlus ja analüüs nädala ilma kohta

Miks ilmateade valetab? (21.02.2010) Tuisk EmajõelAutori foto Seoses järgmise nädala keeruliste ilmaoludega tasub laiemalt tutvustada huvitavat küsimust ja vastust rubriigist "Küsi Jürilt":

Kuhu merest vesi kaob? (30.01.2010) Foto: Inna Tross "Kuhu merest vesi kaob?" küsib T.E. Hiiumaalt. Vastab Jüri Kamenik.

Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe? (29.01.2010) Foto: Kristi Asi Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe, küsib kylmavares rubriigis "Küsi Jürilt".

Udu võib püsida mitu päeva - kõrgrõhkkond ja inversioon (11.01.2010) Foto: Kaie Avistu Kuna antitsüklonaalne (kõrgrõhu-) ilm püsib järgnevatel päevadel, siis võib udu püsida samuti mitu päeva.

Energiaallikaid leiab ootamatutest kohtades (22.12.2009) Foto: Avo Soidla Energiaallikaid võib leida esmapilgul kõige ootamatumatest kohtadest. Üheks selliseks perspektiivikaks energiaallikaks võib-olla  sademete langemise, täpsemalt vihmaenergia, millel on eeliseid näiteks pilviste ja sajuste päevade puhul ja üldse seal, kus on väike päikeseenergia potentsiaal, kuid sajab piisavalt. Seda energiasaamise võimalust on uurinud näiteks Prantsusmaa teadlased ja saanud küllaltki huvitavaid tulemusi.

Kas orkaan Soome lahel? (21.12.2009) Soome ilmateenistuse radarianimatsioon 15. detsembril oli Soome lahe kohal vägagi huvitav ja pealtnäha hämmastav loodusnähtus. See juhtus 15. detsembril ja pildi on salvestanud Soome meteoroloog (täpsemalt küll üliõpilane) Pauli J. Jokinen. Animatsioonil on näha külaltki intensiivset lumesajuala, mille keskel tekkis pilvedesse pöörlev koht ja isegi silmasarnane moodustis, kus ei olnud sademeid ja taevas oli ajuti selge.

Järsk külmenemine ja järveefekt (15.12.2009) 14. detsembri EMHI ilmakaart 13. detsembril 2009 külmenes ilm märgatavalt. Pikaajalisest keskmisest soojem ilm muutus normist märksa külmemaks. Järsu jahenemise põhjustas arktilise õhumassi sissetung kirdest. Väga külm ilm püsib umbes nädalapäevad ja siis astub mängu järveefekt.

Ebastabiilsus ja võmalik äike 28.-29. novembril 2009. Äikesest külmal poolaastal Eestis. (30.11.2009) Konvektsiooni ja äikest võib-olla Eestis hilissügisel ja talvelgi.

23. novembril oli suure lumetormi aastapäev! (24.11.2009) Lumetorm RaplamaalFoto: janzake 23. novembril 2008 oli Eestis ja naaberriikides ulatuslik ning tavatult tugev lumetorm, mille tõi kohale Ukraina kohal süvenenud lõunatsüklon.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam