Kui 9. mail peeti Moskvas vägevat võidupäevaparaadi, käisid hävituslennukid eelnevalt vihmapilvi laiali ajamas ja selget ilma kindlustamas. Paljude teadlaste kinnitusel pole aga vihmapilvedesse kemikaalide pihustamisest selge ilma tagamiseks mingit kasu.
Tõepoolest, vihmapilved kadusid Moskva kohalt ja paraad toimus selge päikese all. Kui palju oli sel aga pistmist hävituslennukite tegevusega?
Meteoroloogide kinnitusel on vihmapilvede tõrjumine teoreetiliselt võimalik. Pilvi saab keemiliselt mõjutada nii, et nad sajavad tühjaks enne selget ilma vajavate paikadeni jõudmist. Selleks on vaja suurendada veepiiskade läbimõõtu vihmapilvedes ühe millimeetrini.
Üks variant selleks on kuiva jää kasutamine. Kuiv jää jäätab pilved, mille tagajärjel üksikud veeosakesed suurenevad ja muutuvad raskemaks, mistõttu hakkavad sadama. Kui pilvealune õhk on soe, sajab vihm, kui külm, siis rahet.
Teine variant on pihustada pilvedesse hõbejodiidi (nagu tavaks Venemaal). Hõbejodiidi struktuur on väga sarnane jääle. Tegu pole aga sugugi odava ega ohutu variandiga. Lisaks kallidusele põhjustab hõbejodiid ka olulist keskkonnakahju.
Vihma enneaegset sadamist ei põhjusta inimene sugugi alati aga tahtlikult ega teadlikult. Näiteks põhjustavad ka suurte laevade korstnaist pärit nõeosakesed veepiiskade suurenemist ja enneaegset vihmasadu.
Meteoroloogid aga hoiatavad, et kõigil eelkirjeldatud juhtudel on vihma tegeliku esilemanamise tõenäosus kaduvväike. Vastavaid teaduslikke katsetusi on tehtud 1950. aastaist peale ning seni pole need arvestatavaid tulemusi andnud.
Kui aga enneaegse vihmasaju esilekutsumine ühel päeval tõesti kindlalt õnnestuma peaks, tooks selle tava levimine kaasa mitte ainult keskkonnakahju, vaid ka palju juriidilisi segadusi. Meteoroloogid ennustavad, et küllap hakkaks inimesed, kellele kuuluva maa kohal pilved sadama pannakse, “vihmameistritele? hagisid vorpima, tuueks põhjenduseks esilemanatud vihma põhjustatud majanduskahju.
Deutsche Welle põhjal Arni Alandi Roheline Värav
Tähelepanu - linnud-jalakäijad (21.04.2005)
Kilimanjaro jäi lumemütsita (14.03.2005)
Süvavees toimuvad olulised muutused (08.03.2005)
Metsaraie kõrvaldab vihmast rasked aatomid (04.03.2005)
Igijää muudkui sulab (26.02.2005)
Läinud aastal hukkus loodusõnnetustes 320 000 inimest (18.02.2005)
Põhjanaabrid muretsevad kliimasoojenemise pärast (17.02.2005)
Lennukid kütavad kliimat (14.02.2005)
Uuring: kliimasoojenemine ohustab jääkarusid (11.02.2005)
Jaapanis jahutatakse maju lumega (26.01.2005)
Kliimamuutus ajab maailma ärevile (24.01.2005)
Tormi positiivne pool (24.01.2005)
Aleksei Turovski: torm, üleujutused ja soe talv teevad metsloomade elu raskeks (20.01.2005)
Kuldnokad tõid tormiräsitud Kihnule rõõmu (18.01.2005)
Orkaan ründas ka rannaniitude hooldajaid (18.01.2005)
Orkaan põhjustas Luitemaal suurt kahju (14.01.2005)
Kuidas võidelda üleujutuse tagajärgedega? (12.01.2005)
Niiskunud hooneis tekib seeneoht (11.01.2005)
Kliimasoojenemine põhjustab Arktikas suure segaduse (08.01.2005)
National Geographics: täna lõppeval aastal pälvis kliimamuutus üldise huvi (31.12.2004)
