•  

Keskkonnaministeerium: Avalda arvamust, kuhu peaks Euroopa kliimapoliitika suunduma (16.01.2019 11:17)

Autor: Keskkonnaministeerium

Foto: Ain Avik

Euroopa Komisjon avaldas pikaajalise strateegilise visiooni „Puhas planeet kõigi jaoks“, mis seab eesmärgiks jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni. Kuni 6. veebruarini kutsub keskkonnaministeerium visiooni kohta oma arvamust avaldama.

Strateegia ettepanek näitab, millised oleksid Euroopa võimalused liikuda kliimaneutraalsuse saavutamise suunas.  Ühe võimaliku lahenduse asemel vaatleb strateegia ettepanek tervelt kaheksa erinevat stsenaariumit, millest kahe puhul jõutakse aastaks 2050 kliimaneutraalse majanduseni.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialisti Kati-Liis Kensapi sõnul on strateegia ettepanek vaid esimene samm pikast protsessist. „Euroopa Liidul tuleb ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames esitada 2020.aasta alguses oma strateegia, kus on näidatud kuidas on plaanis Pariisi kliimaleppes võetud kohustusi täitma hakata. Eesseisvad läbirääkimised ja arutelud just seda võimaldama peakski..“

Eestile võib Euroopa uue pikaajalise strateegia vastuvõtmine tähendada seda, et enda kliimapoliitikat tuleks vastavalt läbirääkimiste tulemusel valitavale suunale täiendada. Eesti kliimapoliitika raamdokumendiks on „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, millega lepiti kokku valdkondlikes ja kogu majandust hõlmavates poliitikasuundades – need seavad selge teekonna aastani 2050, kuidas kasvuhoonegaaside heitkogust vähendada ning ühtlasi ka kliimamuutuste negatiivsete mõjudega kohaneda. Kliimapoliitika põhialused seavad juba praegu Eesti  eesmärgiks kasvuhoonegaaside heite vähendamise -80% aastaks 2050 võrreldes 1990 aastaga.

Võrreldes 1990. aastaga oli 2016. aastal Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri andmetel summaarne kasvuhoonegaaside heitkogus vähenenud juba 51,4 protsenti.

Euroopa Komisjoni pikaajalise strateegilise visiooni leiab siit.


Ootame teie arvamusi lingil  või otse Kati-Liis Kensapile e-posti aadressil kati-liis.kensap(ät)envir.ee järgmistes küsimustes:

1.      Kas pooldate Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi seadmist selliselt, et aastaks 2050. on Euroopa nö süsinikuneutraalne?

2.      Mis on teie arvamus Euroopa kliimapoliitikast?

3.      Kas teie meelest panustab Eesti piisavalt kliimaeesmärkide täitmiseks?

4.      Kas näete rahvusvahelist kliimapoliitikat kui head võimalust Eesti rohetehnoloogjate ja innovaatiliste lahenduste eksportimiseks maailmaturule?

5.      Mis oleksid Teie silmis ambitsioonika kliimapoliitika eelised/puudused Eesti jaoks?

6.      Muud ettepanekud/arvamus seoses Euroopa liidu pikaajalise strateegia visiooniga.

Eelmised artiklid:

Aktiivsest ilmast mõjutatud (11.01.2019) Skandinaavia põhjatipu kohal asub täna (11.01.2019) aktiivne madalrõhkkond DONALD ning selle mõju on tunda kõikjal Põhja-Euroopas.

Meie metskitseline Eesti (04.01.2019) Keskkonnaagentuuri värskest aastaraamatust „Mets 2017“ selgub, et suurima populatsiooniga suurulukiks Eestis on metskits, kelle arvukus on soojade talvede tõttu viimasel viiel aastal hüppeliselt tõusnud. 2018 aastal moodustasid suuruluktest Eestis metskitsed koguni 82,4 %. Viimastel aastatel on seetõttu oluliselt suurenenud ka metskitsede tekitatud metsakahjud ja metskitsedega seotud liiklusõnnetuste arv.

Maksimaalseks tuulepuhanguks mõõdeti eile 30,1 m/s Osmussaarel (03.01.2019) 2. jaanuari keskööks jõudis tsükloni kese Eesti põhjarannikule ning kell 8 hommikul oli see jõudnud Kagu-Eestisse. Selleks ajaks oli tuul tugevnenud Saaremaa rannikul 19 m/s, puhanguti 28 m/s ja põhjarannikul 18 m/s, puhanguti 27 m/s. Tsükloni keskme eemaldumisega pöördus tuul järk-järgult põhja ja jätkas tugevnemist. Osmussaarel mõõdeti 2. jaanuari hommikul kell 7 põhjatuule kiiruseks 22 m/s, puhanguti 30 m/s.

Riigi Ilmateenistus kasutab juubeliaastal sünoptiku loodud logo (03.01.2019) Sarnaselt teiste väärikaid sünnipäevi tähistavate organisatsioonidega otsustas Keskkonnaagentuur võtta juubeliaastaks kasutusele spetsiaalse logo, mis toetaks asutuse brändi ja tutvustaks tähtpäeva ka laiemale publikule.  Tavapäraselt leitakse lahendus läbi  disainibüroo, kuid sel korral mindi teist teed.

Läheb tuisuks (01.01.2019) Foto: Kalmer Saar Öösel   sajab lund ja tuiskab peamiselt Lääne-Eestis. Saartel ja läänerannikul puhub loode- ja põhjatuul 17-22, puhanguti 27, saarte  rannikul kuni 30 m/s. 2.01. päeval sajab ja tuiskab igal pool.

Valged jõulud tõestasid ennast Eestis jõululaupäeval. Seejärel läks lääne poolt sulale (26.12.2018) Valged jõulud ehk lumikate Eestis ja Euroopas Imeline ajastus! Valged jõulud tõestasid ennast Eestis jõululaupäeval! Seejärel läks lääne poolt sulale.

Eesti Looduse fotovõistluse võitis roohabekas (07.12.2018) Võistluse võidutöö, autor Roger Erikson Kolmapäeval selgusid ajakirja Eesti Loodus 2018. a. fotovõistluse võitjad. Tänavu 19. korda toimunud võistlusele saadeti 1170 pilti 228 autorilt, kellest 42 võistles noorte arvestuses.

Tallinna Huvikeskus Kullo ootab loodushuvilisi õpilasi (05.12.2018) Kullo loodusring koondab endas 12–19aastaseid loodus- ja teadushuvilisi noori, kellele läheb korda meid ümbritsev keskkond. Koos uuritakse, millised on seosed inimese ja looduse vahel ning pööratakse suurt rõhku säästva arengu põhimõtete tundmaõppimisele. Samuti uuritakse, mis toimub teadus- ja tehnikamaailmas. Lisaks õppetööle klassis käiakse võimalikult palju ka ise väljas – nii looduses kui ka mitmesugustes teemaga seotud asutustes.  

Fotohuvilised on oodatud Eesti Looduse 19. fotovõistluse lõpuõhtule (04.12.2018) 5. detsembril algusega kell 16 toimub Tartu ülikooli raamatukogu saalis Eesti Looduse 19. fotovõistluse lõpuõhtu, kus tehakse teatavaks parimad loodusfotod ja -fotograafid koos zürii kommentaaridega.

Ilma- ja teeolud halvenevad! (02.12.2018) Esmaspäeval (3.12) jõuab Lõuna-Skandinaaviasse madalrõhkkond, mille lohk ühes niiske ja sooja õhuga levib päeva jooksul üle Eesti ning muudab nii ilma- kui teeolud keeruliseks.

Euroopas on juba talvisemad ilmaolud (19.11.2018) Mõne päeva jooksul on Venemaalt Euroopa sisealade suunas levinud kõrgrõhuala külmemat õhku oma serva mööda suure kaarega idast läände kandnud. Seetõttu on ilm ja ilmaolud Ukrainast Kesk-Euroopani talvisemaks muutunud. Venemaa pealinna Moskva jaoks on üsna ebatavaline, et kõrgrõhkkonnaga kaasas käiv kuiv külm saabub varem kui esimene korralik lumesadu, aga sel aastal just niimoodi juhtus.

Miks osta rehvid internetist? (16.11.2018) Enamasti ostavad autojuhid rehve autosalongidest või -teenindustest. Samas müüakse suur osa rehvidest ka interneti teel ning see trend on kasvamas. Toome välja mõned põhjused, miks osta rehvid just e-poest:

Isadepäevaks tulevad tugevamad ilmategijad! (10.11.2018) ”Kui mart udune on, tuleb pehme talve”, ütleb Ridala vanarahva tarkus. Eeloleval ööpäeval on udupilved Läänemere ääres hajumas ning väheaktiivne rõhuväli asendub järk-järgult tugevamate ilmategijatega.

Anne Aaspõllu kutsub "Rabandusele" (08.11.2018) Eesti Fotograafide Kokkutulekul 2018 Vasta mõisas Anne Aaspõllu fotonäituse "Rabandus" avamine toimub täna 8. novembril kell 18 Keila kultuurikeskuses. Näitus jääb avatuks 5. detsembrini.

Sügiskaos Euroopas (02.11.2018) Esimese lume ehmatus on Eestis üle elatud ning november on alanud meeldivalt normist kuni 5°C soojemalt. Suur osa Euroopast on pidanud aga juba mitu päeva rinda pistma väga keeruliste ilmaoludega.

Missugust ilma ennustasid meile eile taevas nähtud imekaunid pilved? Video (23.10.2018) Loojang Sillamäel 22.10.18 Foto: Sergei Perov 22. oktoobri õhtul imetleti pea üle kogu Eesti huvitava väljanägemisega pilvi. Mis pilved need olid ja millist ilma nad meile ennustavad, sellest räägib ilm.ee videos Jüri Kamenik.

Kõrgrõhuala kaitsva serva all (14.10.2018) Foto: Kadri Veskioja Euroopa idapoolse osa ilma kujundab praegu Ukraina kohal olev väheliikuv kõrgrõhuala (VIKTOR), mille all on suvesoe õhumass. Vahemere ääres on sooja 25°C ringis ning Läänemere ümbruses tõuseb õhutemperatuur juba mitmendat päeva järjest 15°C-st tunduvalt kõrgemale. Juba paar päeva on Eestis mõõdetud päevarekordeid.

Väike, aga vihane tsüklon on saabumas! (27.09.2018) Eeloleval ööpäeval kihutab üle Eesti mõõtmetelt väike, aga iseloomult väga vihane madalrõhkkond, mille ümber on nii sadu kui tuult märkimisväärselt palju.

Troopilised tervitused (16.09.2018) Kõigepealt saame tunda vihma ja tuult, seejärel troopilist päritolu sooja päikest.

Vesipüks katsus Rohukülas Neptuniga rammu (16.09.2018) Fotod: Madis Raidaru Läänemaalt tulid täna teated vesipüksidest. Rohuküla sadamas lükkas ta Neptuni ja liiklusmärgi kummuli, ning lõhkus tõkkepuu. Ka Haapsalus oli väidetavalt vesipüks.

Kolmapäev tuleb tormine! (11.09.2018) Täna õhtul algab õhurõhu kiire langus ning lõuna- ja  edelatuule tugevnemine.  Eeloleval ööl (12.09.) ulatuvad puhangud sisemaal 15, saartel ja rannikul 23 m/s. Sajab tihedat vihma, võib äikest olla.

Soe sätib minekule (08.09.2018) Lähipäevil asendub Musta mere äärest pärit soojus Atlandilt saabuva normilähedase niiskusega.

Suvised ilmarekordid 2018 (04.09.2018)

Birgit Vaarandi merefotode näitust näeb alates teisipäevast Märjamaal (27.08.2018) Võsu rannahoones oli suvel  Birgit Vaarandi mereteemaliste fotode näitus. Tema kauneid looduspilte leiab paljudest ilm.ee galeriidest ja nädala pildiks valitute hulgast. Alates 28. agustist näeb seda juba Märjamaal.

Sajune pidupäev Ernestoga (22.08.2018) 20.08.2018 aasta taasiseseisvumispäev möödus Eestis väga vihmaselt, paljudes kohtades ulatusid päevased sajuhulgad 10 kuni 20 mm-ni, mõnel pool ka üle 30 mm (kõige enam Viljandis: 32,7 mm). Pärnu ilmajaam registreeris sadu 21,5 mm, Tartu-Tõravere jaam 16,8 mm, Tallinn-Harku ilmajaam 13,1 mm.

Pidupäev iga ilmaga (20.08.2018)

Põua tagajärjel on osa vee-elustiku hukkumine paratamatu (03.08.2018) Foto: Koidula Kliimann Pikalt kestev põud ning kõrged veetemperatuurid on pannud vee-elustiku kohati väga raskesse olukorda. Üldjuhul ei jää kuivalejäänud kalad ka inimese sekkumisel ellu, küll aga on võimalik päästa jõevähke. Keskkonnaamet palub teada anda, kui märgatakse kuivalejäänud veekogusid ning hukkunud kalu ja vähke.

Juuli oli erakodselt soe ja kuiv (01.08.2018) Foto: Eve Kõrts Eesti keskmine õhutemperatuur oli 19,9 °C, mis on 2,5 °C normist kõrgem (paljuaastane keskmine 17,4 °C). Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 34,2 °C (29.juuli, Tallinn-Harku) ning miinimumiks 5,7 °C (4. juuli, Jõhvi).

Peipsi kalade massiline hukkumine on tingitud palavusest (31.07.2018) Fotod: Ivo Kask Viimastel päevadel on Peipsi ääres puhkajad täheldanud kaldaäärses vees ja kallastel hulgaliselt surnud kalu. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna spetsialistid ning Eesti kalateadlased kinnitavad, et kalade massilise hukkumise taga on erakordselt kuum ilm.

Süvavee kerge muudab rannavee jahedaks (27.07.2018) Jahenemist põhjustab süvavee kerge ja see leiab aset, kui piki randa puhuv mõõdukas tuul (Soome lahel ida, kirde) käivitab veesisese transpordi, mis sügavamalt jaheda vee pinnale toob. Vesi võib rannal jaheneda vähemalt 5, kui mitte 10°C võrra.

Piinav palavus (25.07.2018) Foto: Jaana Ratas Üle mitme aasta on Eestisse jõudnud tõeliselt soe suvi ning sellest saavad osa ka kõik ümberkaudsed maad. Atlandi madalrõhkkonnad saadetakse juhtiva õhuvoolu saatel Norra merelt põhja suunas ning Läänemere ääres domineerib kõrgema rõhuga ala, mis esialgu oma iseloomult nõrgaks jääb. Suurt tuge pakub omalt poolt ka Venemaa põhjaaladel ilma valitsev kuiv ja kindlameelne kõrgrõhuala.

Keskkonnaaagentuur hoiatab: Ettevaatust kuuma ilmaga! (17.07.2018) Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistus väljastas eile kuuma ilma hoiatuse: lähipäevil püsib Eestis väga palav ilm, kus maksimumtemperatuurid võivad tõusta 30..31°C-ni, vaid rannikualadel on paiguti jahedam. Hoovihma võimalus on üksikutes kohtades ning nii ei ole ka sealt suuremat jahutust oodata. Tähelepanu peaks pöörama ka UV-indeksile, mis on kõrge.

Kõik pildistajad on oodatud! (12.07.2018) Kokkutulekule on oodatud kõik fotohuvilised – nii päris algajad, juba kogemustega pildistajad kui professionaalid.

Sinivetikate õitseng ohustab supluskohti (10.07.2018) Soe suvi on meelitanud sinivetika õitsele, mis tõttu tasub rannakülastajatel olla valvas vetikaohu suhtes.  Eriti tähelepanelikud peaksid suve teises pooles mererandu või ka siseveekogusid külastades olema allergikud ja väikelastega randades viibijad.

Ilmapööraja (06.07.2018) Nädalavahetus on ukse ees ning ilm on jälle ära pööranud. Pöörajaks madalrõhkkond FABIOLA, mis Soome lahe idaosa kohalt Venemaale liigub ning oma serva mööda meile sajupilvi kaarega peale keerutab. Jahedust seekord karta pole, kuna madalrõhuala serva mööda on piki Venemaad Musta mere äärest suvesoe õhumass Koola poolsaareni jõudnud ning Lapimaa kaudu pääseb see praegu tagasi lõunasse.

Ilmahuvilised on oodatud kokkutulekule (02.07.2018) Eelmise aasta kokkutulekust osavõtjad Tartus Füüsika Instituudi katusel 28. juulil toimub Pärnumaal Põlde talus 9. ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek. Sel suvel on kokkusaamise enda kanda võtnud Ilmar Tiismaa, kes korraldas ka esimese üle-eestilise ilmahuviliste kokkutuleku, millest on saanud igasuvine traditsioon.

Öine lausvihm tekitas Tallinnas lokaalseid üleujutusi (22.06.2018) AS Tallinna Vesi vihmamõõtjate andmetel algas 21.06.18 intensiivne vihmasadu orienteeruvalt kell 22:30 ning lõppes 23:45. Tegemist oli erakordselt intensiivse vihmaga mis sadas üle kogu Tallinna. Kõige intensiivsemad sademed mõõdeti Järvevana tee, Meremehe tee, Paldiski mnt ja Tondi tn piirkonnas. Keskmiselt sadas pooleteist tunni jooksul üle 26 mm sademeid, mis on üle 37% Ilmateenistuse andmetel juuni tavapärasest sademete hulgast (aastate keskmine 69 mm).

Eesti jaanid – iga ilmaga! (21.06.2018) Tänavune aasta pakub jaanipühadeks väga mitmekülgse ilmavaliku: pühade sissejuhatus (22.06) on tormine, paraadi ajaks (23.06) on ilm rahunenud ning jaaniõhtu möödub suurema sajuta, jaanipäeva (24.06) märksõnaks on aga vihm.

Käes on helkivate ööpilvede aeg! (13.06.2018) Kalmer Saar Helkivad ööpilved 13.06 Saaremaa, Orissaare Möödunud ööl oli tavas näha tänavuse aasta esimesi helkivaid ööpilvi ehk polaarmesosfääripilvi.

Eestis on nüüd üks kalaliik rohkem (08.06.2018) Fotol on Pärnu jõest püütud emane mõrukas. Foto: Eesti Loodushoiu Keskus Kalateadlaste hinnangul on Pärnu jõest leitud mõrukas tulnud ilmselt lõunanaabrite juurest Eestisse uusi elupaiku otsima.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam