Kolmas virtuaalne fotonäitus ilm.ee keskkonnas on Elvin Heinlalt:
Fotograafia on nagu mingi pisik, mis levib kulutulena. Eriti suurejooneliselt on see pisik levima hakanud just hiljuti. Ka mina olen saanud nakatada selle pisiku poolt, küll mitte viimasel “digiajastu� perioodil, vaid juba varem. Minu puhul on tegemist nn kroonilise pisikuga mille pärisin isalt, kui sai tema kõrval pimikus istutud. Pimiku kadumisega kodust taandus ka mu fotopisik mõneks ajaks. Õnneks ei kestnud see kaua ning pisik leidis mu uuesti üles:) Tõsisemalt nakatusin kusagil 2000. või 2001. aastal. Täpset nakatumisaega ei mäletagi, aga see polegi oluline…
Mulle meeldib jäädvustada enda ümber toimuvat. Enam köidab mind looduse jäädvustamine. Looduses on palju sellist, mis on vaid hetkeline. Need hetked tekkivad ja kaovad. Täpselt identset hetke ei ole võimalik enam tagantjärgi näha. Just see hetke tabamine ja jäädvustamine, et saaks hiljem korduvalt jälle nn samas kohas ja hetkes olla, paelubki mind looduse jäädvustamise juures kõige enam.
Siia lisatud pildiseeria teeb põgusa aastaringi rabamaastikul. Kevad, suvi, sügis, talv – kõigis neis aastaaegades on oma võlud ja meeleolud. Rabamaastik annab vägagi hästi edasi neid tundeid ja emotsioone mida aastaajad pakuvad. On sooja ja külma, on märga ja kuiva, on värve ja peaaegu mustvalget… erinevaid lõhnu…
Kuigi on ju üldtuntud tõde, et hommikused päikesetõusud udu ja rabalaugastega paeluvad vaatajaid kõige enam, soovitaks ma minna rabamaastike nautima igal ajal ning igasuguse ilmaga. Ilu ja vaikust leiab igal sammul. Eriti kaunid on rabamaastikud just sügisel, millal loodus pakub suurepärast värvikooslust. Talvine rabamaastik pakub aga hoopis teistsugust meeleolu. Vaikus, vaikus, vaikus. Jäljed, jäljed ja veelkord jäljed, mis kohevas lumes looklevad. Lumi läinud kaovad ka looklevad jäljerajad. Tekkivad aga uued jäljed…. Looduse tärkamise jäljed…
Nagu tänapäeval kombeks olen ka mina teinud internetti oma väikese fotolehe, kus jagan valikuliselt jäädvustatut teistega: www.pohjala.ee/~elvin
Head tutvumist:)
Elvin Heinla

