Foto: Leili Valdmets
veebruaripiltide galeriist
Nädal algas esmaspäeval (16.02) Peipsi taha kaugeneva ja täituva madalrõhulohu ning samaaegselt Skandinaavia ja Soome kohal tugevneva kõrgrõhuala piiril. Mitmel pool sadas kerget lund, lääne pool oli selgimisi rohkem. Tuul puhus kahe rõhuala piiril põhjakaarest kuni 10 m/s. Venemaa pakkus samal ajal õige mitmekülgset ilmainfot.
Teisipäeval (17.02) laiendas kõrgrõhuala oma valdusi lõuna poole ja selle mõju tugevnes Eestis: sajupilvi jäi vähemaks ning päeval oli õige mitmel pool näha päikest. Samal ajal alustas täisjõus madalrõhkkond oma teekonda põhja poole. Põhjatuule iilid tugevnesid kahe läheneva pöörise lahingutandril meie rannikul 14 m/s.
Kolmapäeval (18.02) oli selgus majas ja tugevama jõud sai taaskord kehtestatud: meist põhja poole jääv kõrgrõhuala taandus kõrgematele laiustele ning Ukrainast oma keskme Valgevene-Leedu piirile kergitanud madalrõhkkond saatis oma Venemaale ulatuva lohu koos lumepilvedega Eesti kohale. Põhjakaare tuul ulatus öösel veel 14 m/s. Huvitav on ära märkida ka fakt, et öö kõige külmem õhutemperatuur mõõdeti Kihnu saarel:-7,9ºC. Pole ka imestada, meri ju sealkandis jääs. Päeval esines Lääne-Eestis kaugeneva kõrgrõhuala tõttu selgimisi, ida pool oli ilm pilves ja praktiliselt kõikjal kerge lumesajuga.
Paljudel küpses jätkuvate miinuskraadidega peas küsimus: millal mandrilt saarele saab, ikka jääteed mööda?
Neljapäeval (19.02) nihkus madalrõhkkond Leedu aladelt veidi põhja poole ning kaotas oma jõuvarusid. Öösel sajud jätkusid, päev tõi kaasa Ida-Eestis selgimisi. Tuul pöördus ida- ja lõunakaarde ning nõrgenes.
Hiinlased pidid sel ajal kohanema kunstliku lumega.
Venemaa jagas omakorda kasulikku ilmainfot arbuusikasvatajatele.
Reedel (20.02) jõudis täituv madalrõhkkond Eesti aladele. Samal ajal hakkas tunda andma uuesti kõrgrõhkkonna mõju, aga sedakorda hoopis ida poolt, Venemaalt.
Laupäeval (21.02) sirutas kõrgrõhuala Venemaalt oma serva üle Eesti, mis tõi kaasa nädala kõige päiksepaistelisema päeva ning sealjuures ka nädala maksimumtemperatuuri: Ruhnus mõõdeti termomeetri näiduks -1,1ºC. Samal ajal tõi valdav kagutuul lõuna poolt kergeid lumepilvi lisaks.
Pühapäeval (22.02) saabus kõrgema rõhu ja selgema taeva kaasabil nädala kõige külmem öö: Viljandis mõõdeti külma 14,3ºC.
Samal ajal laiendas Norra merelt itta pressiv madalrõhuala oma valdusi Läänemerele, mis tõi kõigepealt kaasa lõuna- ja kagutuule tugevnemise 17 m/s. Päeval järgnes pilvkatte ja lumesaju tihenemine Lääne-Eestis. Ida pool püsis ilm veidi selgem ja vaiksem.
Õhutemperatuur jäi terve nädala lõikes miinuspoolele: öösiti oli külma 2 kuni 10ºC, nädalavahetusel Kesk-Eestis mõni kraad rohkem, päevasel ajal jäid külmakraadid 1 ja 5ºC vahele, nädala alguses oli Ida-Eestis külma kuni 7ºC.
Lumikatte paksus ulatus nädala lõpus saartel ja Lääne-Eestis 14 cm-ni, Ida-Eestis 18 kuni 22 cm-ni, Väikesel Munamäel oli lumi kasvanud 35, Suurel 38 cm-ni.
Jääolud.
Miinuskraadid olid kasvatanud jää paksuse Pärnu lahel kohati 40 cm-ni, Väinamere Haapsalu poolses osas 30 cm-ni, Hiiumaa rannikul ulatus jää maksimaalne paksus 17 cm-ni.
Jääkate oli hakanud moodustuma ka Saaremaa lõunarannikule ja mandri põhjarannikule: jääkihi paksus ulatus neil aladel 5-15 cm-ni.
Veebruari teine nädal, mis kulmineerus nädalavahetusel viimase kümnendi parima suusailmaga (17.02.2009) 09.02.2009Foto Leili Valdmetsveebruaripiltide galeriist Nädal algas Eestis esmaspäeval (9.02) Põhjalahelt kirdesse taanduva madalrõhkkonna lõunaservas pehmemate kraadidega, kui suurem sadu, (lörtsi ja vihma kujul) oli juba Peipsi taha liikunud ning mõõdukas edelatuul hoidis õhutemperatuuri öösel 0ºC lähedal.Päeval lähenes Läänemerelt Eestile kõrgrõhuhari, mis pilvi hajutas ja päikese toel õhutemperatuuri kõikjal plusspoolele tõstis. Nädala maksimumtemperatuur mõõdeti lausa kahes meteojaamas: Narvas ja Sõrves oli sooja 2,9ºC.
Veebruari algus: Eestimaiselt talvine (11.02.2009) 03.02.2009Foto: Kersti Kaivveebruaripiltide galeriist Nädala esimestel päevadel (2.-3.02) jätkas ilma kujundamist Peipsi tagant mööda Venemaa lääneserva lõuna poole liikuv kõrgrõhuala.Olulist sadu ei täheldatud, küll aga põhjustas vaikne ilm ja ööpäevaringselt miinuspoolel püsiv õhutemperatuur mitmel pool öisel ajal lumele kiirgusudu tekke. Päeval hajutas päike udu ja lõi lume sillerdama. Lääne-Euroopa elas sel ajal lumetormi hirmus.
Jaanuari viimane nädal, mille veebruar endale napsas. Sompus ilm vahetus kiirelt külma ja kargega (04.02.2009) Foto: Vivian Ainsalujaanuaripiltide galeriist Nädal algas esmaspäeval (26.01) Läänemerelt üle Eesti kirde suunas leviva ja sompus ilma pakkuva madalrõhkkonnaga. Lumi, lörts ja vihm ühes nõrga läänekaare tuule ning ööpäevaringselt 0ºC ümber pendeldava temperatuuriga muutsid teeolud Eestis äärmiselt raskeks, rääkimata meeleolust.
Jaanuari 4 nädal. Pehme talv (28.01.2009) Nädal algas külmakraadidega, kui Venemaale taanduv kõrgrõhuala ja Ukrainast ulatuv madalrõhkkond Atlandi läänevoolu pidurdada üritasid. Esmaspäev (19.01) möödus veel kerge lumesajuga, kohati piilus isegi päike pilve tagant. Õhutemperatuur püsis ööpäevaringselt -1…-4ºC vahel, õhtu poole langes selgema taeva taustal paar kraadi.Saartel hakkas läänest lähenev hiigelpööris, mille kese asus Islandil, endast märku andma vähehaaval tugevneva kagutuulega.
Südatalv?! (21.01.2009) 12.01.2009Foto: Leili Valdmetsjaanuaripiltide galeriist Jaanuari kolmas nädal. Südatalv?! Nädala algus tervitas meid üsna kobedate plusskraadidega, mõnel pool isegi 12. jaanuari päevarekorditega. Samas jäid need päevarekordid alla Tartus mõõdetud päeva ja ühtlasi nädala maksimumtemperatuurile: +6,5ºC. Soe õhutemperatuur meelitas lumele näiteks Valgamaal ühe rööviku, mis omakorda ei jäänud märkamata ühel tublil fotograafil. Sooja ilma põhjustajaks oli Norra merelt üle Soome Venemaale ulatuv mitmepealine madalrõhuala, mille lõunaservas puhuv tugev edelatuul (12.01. öösel Sõrves kuni 24 m/s) tõi Atlandi ookeanilt Eesti kohale soojemat õhku. Muide, sel päeval +4ºC-st madalamaid õhutemperatuure ei esinenud Eestis mitte kusagil.
Karm talv ja pehme talv. Kumb on meie oma? (14.01.2009) Foto: Leili Valdmetsjaanuaripiltide galeriist Jaanuari teine nädal.Nädal, mis seekord hõlmas tervet jaanuarijuppi, mahutas endasse kiirelt vahetuvaid ilmapilte. Nädal algas jaanuarile kohaselt vaikselt ja kargelt, kui Jõgeval mõõdeti külma 20,3ºC. Üksikutes kohtades liugles talvetaevast alla kergeid lumehelbeid, kohati tikkis härmatis õhuniiskuse arvelt okstele ja hoonetele kaunistusi. Pakane oli selleks ajaks praktiliselt kõik siseveekogud kinni kaanetanud, samuti toimus merel agar jää moodustamine.
Aasta esimene nädal (07.01.2009) Foto: Leili Valdmetsdetsembripiltide galeriist Nädal, kuhu mahtus kaks aastanumbrit. Nädala algul, esmaspäeva öösel langes kõrgrõhuala kaasabil Ida-Eestis õhutemperatuur kohati alla 10 külmakraadi (Jõgeval -11,6ºC). Päeval pöördus tuul Soomest itta liikuva madalrõhulohu tõttu läände ning Eestisse jõudis taas soojemat ja niiskemat õhku. Pärastlõunaks tõusis mandril õhutemperatuur kergelt plussi, saartel pea 4 soojakraadini. Vilsandil mõõdetud +3,9ºC jäi ka läinud nädala maksimumiks.
Jõulunädal: nii valged kui mustad jõulud (30.12.2008)
Detsembri kolmas nädal: miinuskraadidega vihm (25.12.2008)
Tasakaaluolek ja väike soojasüst (16.12.2008)
Meie laiuskraadil oskab Emake Loodus üllatada (10.12.2008)
Novembri viimane nädal ehk kuidas talv kiiresti ära kadus (02.12.2008)
Nädal oli täis üllatusi (26.11.2008)
Eelmise nädalaga lõppesid keskmisest kõrgemad temperatuurid (18.11.2008)
Novembri algusesse mahtusid tuule- ja soojarekordid ning esimene lumi (12.11.2008)
Tavatult soe oktoober tõi rekordeid (04.11.2008)
