Jüri Kamenik ilmast

Prindi > Kommenteeri > Loe kommentaare (3) >

Kuhu merest vesi kaob? (30.01.2010 19:30)

Foto: Inna Tross

T. E. HIIUMAALT,
Ole hea, tee selgeks, kuhu merest vesi kaob?

Jüri K.,
Probleeme on käesoleval talvel tekitanud väga madal veetase näiteks praamiliiklusele. Veetase püsis jaanuari viimaste nädalal isegi kuni  1 meeter keskmisest madalam. Millest see on tulnud?

Taoline veetase tekib tavaliselt pikaajaliste kagu-, ida- ja kirdetuultega, mis ajavad veemasse Läänemere lääneosa suunas ning isegi Taani väinadest välja (Läänemeres on vähem vett). Tuule mõjule aitab veel kaasa (seega soodustab) Läänemere väike keskmine sügavus (sügavas vees kompenseeriks nö vastuhoovus ärapuhutava vee ja veetase eriti ei muutu, Läänemeri on enamasti liiga madal, et mingi kompenseeriv hoovus või veeliikumine taastaks madala veetaseme).

Samuti mõjutab veetaset õhurõhk – kui see on kõrge, siis veetase on muude võrdsete tingimuste korral madalam (suurusjärgus mõni kuni paarkümmend sentimeetrit, on reegel, et 1 hPa õhurõhumuutusele vastab 1 cm veetaseme muutust). Miks õhurõhk? Lihtsustatult, suurem õhurõhk avaldab ju merepinnale suuremat rõhku, surub selle ära (sealhulgas Taani väinadest välja, jättes Läänemerre vähem vett), kuid madal õhurõhk laseb veetasemel kerkida, võib öelda, et tsüklonite alla koguneb vesi.
Käesoleva talve jooksul on õhurõhk olnud väga kõrge (va detsembri ja jaanuari lõpus) ning tuuled valdavalt kirdest, idast või kagust ja see kokku (tuulte mõju on suurem) on põhjustanud madala veetaseme.