Jüri Kamenik ilmast

Prindi > Kommenteeri > Loe kommentaare (0) >

27. märts pakkus nii äikest, rahet kui tugevat vihma (29.03.2010 17:30)

Autor: Jüri Kamenik

Soe ja niiske õhtu 27. märtsil Tallinnas.
Autori foto

Lähemal paaril päeval läheb ilm märksa soojemaks, eriti Eesti lõunapoolses osas (kui on päikest ja tuul on maa poolt, võib üle 10 kraadine soe ka põhja poole jõuda, sealhulgas näiteks Tallinnasse), ka on võimalik äike, nii et hoidke jätkuvalt silmad lahti! Äikese ankeeti saab täita siit: ANKEET
Lõppev märts on osutunud erakordselt äikeserikkaks ja äikest on Eestis täheldatud koguni kolmel päeval: 13. ja 14. märtsil (lume- ja lumekruubisaju taustal) ning 27. märtsil. Enamasti on Eestis esimesed äikesed siiski mais, harvem aprillis.
27. märtsil lähenes Eestile Läänemere lõunaosast tsüklon, mille idaservas tõusis Kesk-Euroopast Eestisse väga soe ja niiske õhumass. Suurest niiskusest andis tunnistust hommikuks tekkinud paks udu ning päeval tugev vine ja see, et taevas oli seal, kus pilvi polnud, nagu valgeks lubjatud. Sooja oli aga kohati üle 13 kraadi. Samal ajal lähenes edelast ja lõunast külm front ning õhurõhk langes võrdlemisi kiiresti.

Euroopa ilmakaart 27. märtsil kl 14 (talveaeg!). Tsüklon on liikumas põhja-kirde suunas, külm front on veel Läti-Leedu kohal.
Allikas: http://fmi.fi/saa/saaulkom.html

Juba pärastlõunal täheldati äikest, rahet ja kergeid pagisid Edela-Eestis, kust need levisid põhja-kirde suunas. Märtsi kohta väga tugev äike oli õhtul Tartus, kaasnes üsna intensiivne vihm. Äikest täheldati kõikides Eesti lõunapoolsetes maakondades, lisaks veel Jõgevamaal ja kohati Kirde-Eestis.
Äikesepilvede levimist võis jälgida väga hästi näiteks EMHI radarilt (kollastes kohtades oli äikest):

Näha on sajupilvede vöönd, mis koosnes peamiselt rünksajupilvedest, kollastes kohtades oli üsna kindalt äikest, rohelistes – ka võimalik, kuigi tõenäosus väiksem. Pildile klikkides näeb radaripilti suuremalt, sest nii väiksena, nagu see on siin, ei pruugi kollaseid kohti näha.
Allikas: http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1

Ka satelliidipildil oli rünksajupilvede vööndi levik põhja poole väga hästi jälgitav. Rünksajupilved on valged heledad tombud:

Allikas: http://www.sat24.com/homepage.aspx?html=zoom&xas=434&yas=67

Alloleval satelliidipildil ei ole rünksajupilvi nii hästi võimalik eristada, ent pöörake tähelepanu Rootsile – mõnes kohas on pilved hästi kobrutavad ja on näha, et tipud ulatuvad kohati päris kõrgele – seal oli samuti äikest, kuid Eestist rohkem, eriti Lõuna-Rootsis:

Pildile klikkides näeb seda uues aknas suuremalt!
Allikas: http://saturn.unibe.ch/rsbern/noaa/dw/realtime/current/n1bcurr.jpg

Kuigi radaripiltidelt võis jääda mulje, et tegemist oli frondiga, siis tegelikult seda see ei olnud. Tegemist oli külma frondi eelse nn ebapüsivuse või pagijoonega, millel arenesid äikesepilved,  kohati sadas rahet, oli tuulepuhanguid.
Pagi-või ebapüsivuse joon on rünksajupilvede vöönd, mis areneb mõnikümmend, vahel ka enam kui 200 km enne põhifronti (on sellega enam-vähem paralleelne) ja tavaliselt siis, kui frondi ees on väga soe ja niiske õhk, nagu oli 27. märtsil. See vöönd võib-olla sadu km pikk ja äikesed võivad olla väga tugevad, tihti sajab rahet ning on tugevaid tuulepuhanguid (pagisid). Võimalikud on ka tornaadod, eriti kevadel ja suve hakul.

 Eestis ei registreerinud Tõraveres asuv äikesedetektor välke 13., 14. ega ka 27. märtsil, kuid mõni detektor siiski „püüdis kinni“ mõne äikese:

Allikas: http://www.meteorage.fr/euclid/euclid_last_lightnings.gif

Kas me peaksime imestama, et 27. märtsil oli äikest? Enamik inimesi üllatus, et äikest oli, kuid leidus ka neid, kes pidasid seda äikest tavapäraseks, sest kevadel ikka ju on äikest ja seetõttu pole imestamiseks põhjust. Kuna 27. märtsil olid äikeseks tingimused soodsad (soe niiske õhk, jahe õhk peale tungimas jne), siis ei olnud äike üllatav. Äike oleks üllatav siis, kui puuduksid selleks igasugused eeldused.  Teisest küljest jällegi ei teki tavaliselt äikest nii varasel kevadisel ajal, nii et seda arvestades oli see äike imestamisväärt küll.

Suured tänusõnad neile, kes võtsid vaevaks äikesest teatada ja oma kogemusi-muljeid jagada ning EMHI sünoptik Merike Merilainile, kelle abiga selgus rünksajupilvede vööndi täpne sünoptiline „staatus“!