Autor: Jüri Kamenik
Juba mõnda aega on Ida-Euroopas ja Venemaa aladel ilm olnud väga soe, ent Lääne-ja osaliselt Lõuna-Euroopas tavatult jahe, meenutagem kasvõi nüüdset lumesadu Lõuna-Prantsusmaal. Ka Eesti on jäänud enamasti jahedasse õhumassi, v. a. näiteks 30. aprillil, kui kohati oli üle 20 kraadi sooja ja sellele järgnes öösel mõnel pool äike.
Põhjuse jälile jõuame seda kaarti vaadates:

Allikas: Wetterzentrale
Näeme, et Euroopasse on kiiluna tunginud jahe või väga jahe õhumass. Õhumasside liikumist juhib jugavool ja kuna selle üks looge on paindunud tugevasti lõuna poole, siis on jahe õhumass kaugele lõunasse pääsenud.
Eesti ei jää soojast õhumassist väga kaugele. Nii juhtubki, et kuna nädalavahetusel liigub Kesk-Euroopasse laialdane tsüklon, siis selle idaservas pääseb väga soe ja niiske õhk ka Eestisse, kuid ilmselt mitte oluliselt kaugemale ja seetõttu püsib külma ja sooja õhumassi piir Eesti läheduses. Üks sünoptik ütles nädalavahetuse ilmasituatsiooni kohta: „Sooja ja jahedama õhumassi võitlus kulgeb aga edaspidi kui tõeline kassi ja hiire mäng!“ See peaks arvatavat olukorda päris hästi illustreerima, sest selline olukord põhjustab ilmselt kontrastset ilma – näiteks võib ühel päeval sooja olla maksimaalselt 10, järgmisel aga 20 või enam kraadi.
Õhumasside piiriala põhjustab esialgu vihma reedel (soe tungib peale), hiljem aga tõenäoliselt ka äikest, ka on vastavad indeksid päris kõrged, näiteks pühapäeval on ohtliku ilma tulipunkt Ida-Euroopas ja Eesti jääb napilt sellele alale:

Ülejäänud aegade äikesevõimalust vaata palun siit>>>
Kuigi muutliku ilmastiku puhul tuleb enam kui kahe-kolme päeva prognoosidesse ettevaatlikult suhtuda, on üheks usaldusväärsuse indikaatoriks järjepidevus ja üldjoontes sellist ilma on lähiajaks juba ligi nädal aega pidevalt pakutud. Seega tuleb olukorral (ka prognoosidel) pidevalt silm peale hoida, sest alates reedest võib ilm tundidega või kiiremini muutuda üpriski märkimisväärselt.

