Jüri Kamenik ilmast

Prindi > Kommenteeri > Loe kommentaare (0) >

Äikesekuninga visiit (26.07.2010 15:29)

Autor: Jüri Kamenik

Pilveriiul (shelf cloud) rullpilvega 26. juuli hommikul Tallinnas.

Radaritelt võis märgata juba 25. juuli hilisõhtul, et Lätis arenevad äikesepilved. Need muutusid ja liikusid kiiresti loode poole. Eestis oli veel südaööl rahulik ja väga soe ilm, temperatuur ulatus kuni 25 kraadini, varahommikul oli sooja 17-22 kraadi.

Äikesepilvede süsteem nõrgenes öösel Eesti kohale jõudes, kuid kl 3-4 vahel arenes Kesk-Eesti kohal ootamatult uus ja väga võimas äikesepilvede süsteem. See liikus väga suure kiirusega (kuni 100 km/h) loodesse.

Satelliidipilte äikesepilvedest vaata siit. Järgnevalt radaripildid sellest. NB! Kohaliku aja saamiseks tuleb kolm tundi liita radaripildil olevale kellaajale! Allikas: EMHI

 Tallinnas oli kaugeid ja pidevaid müristamisi kuulda juba enne kl 6, vaatepilt oli siis selline:

Juba mõni minut pärast kl 6 võis märgata ka välgusähvatusi, päris mitmed neist oli pilv-maa tüüpi.
Pilved liikusid väga kiiresti ja nähtavale ilmus pilveriiul (shelf cloud):

Selle all on näha lisaks veel pildi servast servani vorstitaolist pilve. See on rullpilv, mille tähtsaimaks tunnuseks on selle täielik eraldatud emapilvest. Rullpilv tekib siis, kui jõuline laskuv õhuvool põrkab vastu maapinda, mille tulemusena tekib õhulaine. Õhulaine harjal toimub kondenseerumine ja pilvede teke ning moodustubki huvitava kujuga pilveriba. Selle all on tavaliselt tugevad tuuled ja nii oli ka seekord.

Pilveriiuli puhul on sageli nagu pilvekihid üksteise peal, moodustades huvitava, vahel isegi eriskummalise vöödilise pilvemassi, mis läheb kõrgustesse, kus see sulandub kõrgemal asuvate pilvedega (sageli äikesepilve alasiga). Nii pilveriiul kui rullpilv on mõlemad arcus-pilve alaliigid.

Rullpilv lähedalt.

Kui sajuala oli õige lähedale jõudnud , siis enam müristamist eriti kuulda polnud ja näha olid vaid üksikud pilvesisesed sähvatused. Rullpilve üleminekul tõusis väga tugev tuul ja hakkas vihma sadama, kuid saju tugevus oli üsna tagasihoidlik.

Hiljem tuul vaibus. Enne pilve saabumist oli sooja veidi üle 22 kraadi, nüüd aga 20 kraadi. Kagust oli näha selgema taevaga riba. Lahkuva äikesepilve alasi all tekkisid mullilised ja mügarlikud moodustised. See on Cumulonimbus mammatus:

Autori fotod

Nõrgalt arenenud mammatus ei ole kuigi haruldane, kuid hästi arenenud on ja see on tüüpiline tugevatele äikesetormidele, mis tekivad ülimalt ebastabiilses atmosfääris. Äärmistel juhtudel on pilve alumine pind kaetud nagu suurte mullidega ja selline vaatepilt on muidugi unustamatu. Selline pilv on tihti tornaadode tekitajaks.
Siiski, mammatus näitab tavaliselt ilma paranemist, sest näha võib seda enamasti eemalduva rünksajupilve või selle hajumise puhul.
Mammatuse tekkepõhjus pole täpselt teada. On umbes tosinkond teooriat, mõned neist väga eksootilised, kuid ükski neist ei selgita kõiki tähelepanekuid ja tingimusi, millega on mügaraid ja mulle nähtud. Üldjoontes on siiski teada, et see erikuju (või –tunnus) tekib siis, kui rünksajupilve alasi jahtub ja seetõttu tekivad laskuvad õhuvoolud, kusjuures valitseb suur gradient tuule, temperatuuri ja niiskuse osas pilves ja selle aluses õhukihis. Võimalik, et tegemist on heterogeense päritolu nähtusega.

Kuigi vaatluskohas (Tallinna lõunaservas) oli välkusid üsna vähe ja needki pilvepinnal või pilvesisesed, siis oli äike mõõduka tugevusega. Arvesse võttes äikesepilve välimust, tugevaid tuuli ja ultust võib seda siiski tugevaks äikeseks pidada.
Äikesepilvedeks on jätkuvalt sobivad tingimused, sest Eesti jääb üsna kuumalaine lääneserva, kus on õhumass ebastabiilne ja niiskust palju.